Ringmajandus – ettevõtluse uus väljavaade

1. Ringmajandus muudab töömaailma, luues uusi võimalusi, muutes seniseid väärtusi ning mõjutades seeläbi nii keskkonda kui ka ühiskonna (sh töömaailma) toimimise majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [27]).
2. Materjalide taaskasutus ja ringlussevõtt nõuab rohkem töökäsi ja keerukamaid tööprotsesse (nt pöördlogistika, materjalide sorteerimine, komponentide puhastamine, toodete renoveerimine) (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [28]).
3. Töökohad „liiguvad“ n-ö vanadelt, toormaterjalirohketelt tegevusaladelt uutele, ökoloogilisematele tegevusaladele (Héry ja Malenfer, 2020 [29]).
4. Üleminek ressursside taaskasutamisele prügi põletamise asemel loob algfaasis töökohti juurde, kuid töökohad vähenevad nt kaevandamises ja (uuest) toorainest tootmises (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [30]; IISD ja SITRA, 2020 [31]).
5. Üleminekul ringmajandusele kasvab töökohade absoluutarv enim järgmistel aladel: sekundaarse terase ümbertöötamine, jae- ja hulgikaubandus (v.a mootorsõidukid), isiklike ja majapidamistoodete parandus, päikeseenergia tootmine, sekundaarse puidu ümbertöötamine, mootor­sõidukite ja nende osade müük, hooldus ja remont, teadus- ja arendustegevus (IISD ja SITRA, 2020 [32]).
6. Üleminekul ringmajandusele kahaneb töökohtade absoluutarv enim järgmistel aladel: raua, terase (sh nende sulamite) ja esmaste toodete tootmine, vasekaevandamine, puit- ja korkesemete valmistamine (v.a mööbel), rauamaakide kaevandamine, klaasi- ja klaastoodete valmistamine, söe ja turba kaevandamine, nikli kaevandamine (IISD ja SITRA, 2020 [33]).
7. EL-i tasandil uuriti töökohtade loomist Euroopa Komisjoni (2014) [34] uuringus 21 ettevõtte ringmajandusele ülemineku näitel, kus kõikidel juhtudel töökohtade arv kasvas (1,3% suuremates ettevõtetes kuni 8,4% väiksemates ettevõtetes) (IISD ja SITRA, 2020 [35]). NÄIDE: Sõiduki osiste ümbertöötamine võib luua kõrgelt hinnatud töökohti, suurendades kvalifitseeritud tööjõuvajadust kuni 120%-ni (International Resource Panel and UN Environment Programme, 2018 [36]; Ellen MacArthur Foundation, 2020 [37]).
8. Ehitiste renoveerimisprojektid võivad leevendada regionaalset tööpuudust, kuna on olemuslikult töömahukad ja lokaalsed ning ehitussektor suudab suhteliselt lihtsasti võtta vastu teiste valdkondade töötajaid (Lieuw-Kie-Song, 2020 [38]; Ellen MacArthur Foundation, 2020 [39]).
9. IKT-lahenduste rakendamine hõlbustab ringmajandusele üleminekut ning kaugemale vaatavate tööjõuprognooside puhul tuleks arvestada, et praegu seda üles ehitavate kõrgharitud spetsialistide oskuste vajadus võib aja jooksul kahaneda ja nad peavad leidma rakenduse teistes valdkondades. Samuti tuleb arvestada ametite ja oskustega, mille osatähtsus tehnoloogia arenedes kahaneb, ja prognoosida, milliste uute, seni teadmata oskuste järele võib vajadus tekkida. (Burger jt, 2019 [40])
10. Kiire areng võib süvendada töötingimuste halvenemist (eriti töötlevas tööstuses), kuna kasvab konkurents odavamate kaupade tootmiseks (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [41]).
11. Kiiresti arenevates valdkondades (nt ehitusmaterjalide ja -komponentide digitaalne jälgimine) tekivad suured oskuste lõhed (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [42]).
12. Sõltuvalt valdkonnast või regioonist võib ringmajanduse juurutamine jääda sobiva tööjõu puudumise taha, nt ehituses, remondis ja jäätmetöötluses on raskusi vajalike talentide leidmisega, enamikus põhjapoolsemates riikides on käsitööoskused kahanemas (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [43]).
13. Ringmajandust ja sellega seotud tööhõivet analüüsides tuleb arvesse võtta regionaalseid ja riiklikke arengustrateegiad, tööstusharude vahelisi seoseid, majanduse struktuuri muutumist ja jätkusuutlikkuse tagamist, et hõlmatud töökohtade ja oskuste vajadus saaks välja selgitatud laiemat tööturu konteksti arvestades (Burger jt, 2019 [44]; OECD, 2017 [45]).
14. Trendi rakendumist toetab kvaliteetsete, õiglaselt tasustatud, sotsiaalsete tagatistega, riiklikult ja majanduslikult hästi tunnustatud ja reguleeritud töökohtade loomine (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [46]).
15. Tööjõudu kaasavate meetodite rakendamine on vajalik erineva oskustasemega töötajate puhul, kes töötavad trendist enam mõjutatud töökohtadel ja piirkondades ning kelle puhul on oht tööturult väljalangemiseks (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [47]).

Vaata lisaks megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks.

1. Ringmajanduse kesksed tegevused vajavad tehnilisi oskusi, mis võib tingida vajaduse muuta koolitusprogramme ja väljaõpet (Burger jt, 2019 [48]; Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [49]).
2. Tööjõuvajaduse kasv ressursside haldamises, parandamises, ringmajanduslikes äri- ja tootmismudelites suurendab nõudlust ka vastavate oskuste ja uute töömudelite järele (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [50]).
3. Ringmajandusega seotud töö tegemiseks on vaja nii traditsioonilisi (nt käsitsi töötamine) kui ka uuemaid ringmajanduse keskseid (nt mooduldisain, materjalide kombineerimise analüüs) oskusi ning nn pehmed oskused valdkondade üleseks koostööks ja teenusmajanduse arendamiseks on sama olulised kui programmeerimine, seadmete käitamine ja parandamine (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [51]).
4. Tehnoloogia üha suurem integreerimine töösse võib suurendada ka kõrgema ja madalama kvalifikatsiooniga töötajate hariduslõhet (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [52]).
5. Vona jt (2018) toovad välja, et roheoskustel on oluline osakaal fossiilsetele kütustele tuginevates majandussektorites, mis viitab võimalusele, et nende valdkondade töötajatel võib olla teistest lihtsam leida tööd uutel roheoskusi eeldavatel ametialadel (IISD ja SITRA, 2020 [53]). Samas tuleb rõhutada, et sujuvaks üleminekuks ja hõives püsimiseks on oluline hästi toimiv tööturg (OECD, 2017 [54]).
6. Tähtsaks muutub jäätmeid vähendav disain ja materjalide väärindamine võimalikult kestlikuks kasutamiseks (Ellen MacArthur Foundation, 2020 [55]; Haigh jt, 2021 [56]).
7. Kasvab elektrisõidukite remondi ja hooldusega seotud oskuste vajadus, sest hoolimata COVID‑19 pandeemia negatiivsest mõjust autotööstusele, elektrisõidukite osakaal kasvab ja nt Euroopas bensiini- ja diiselsõidukite müük kahaneb (Munoz, 2020 [57]; Ellen MacArthur Foundation, 2020 [58]).
8. Ringmajandusele üleminek eeldab muutusi tööjõu hariduslikus ettevalmistuses ja koolituses, koos sellega peavad muutuma ka õpetajate ja õppejõudude oskused (Burger jt, 2019 [59]).
9. Ringmajanduse kesksed töökohad nn põhitegevustes (nt hooldus, transport, paigaldamine) eeldavad madalamat haridustaset kui majanduses keskmiselt, kui välja arvata märkimisväärselt suurem vajadus tehniliste oskuste järele. Samas ringmajandust võimaldavad (enabling) tegevusalad (nt logistika, haridus, disain, juhtimine, inseneeria) eeldavad kõrgemat oskuste taset kui ülejäänud majandus. (Burger jt, 2019 [60])
10. Nn rohetöökohad on võrreldes traditsiooniliste töökohtadega töötajate kognitiivsete ja suhtlemisoskuste suhtes „nõudlikumad“ (Héry ja Malenfer, 2020 [61]).
11. Ringmajanduse edendamiseks ei saa tuua välja üht kindlat oskuste kogumit või haridustaset. Esmavajalik on koolitada mitmekesiste oskutega töötajaid nii haridustasemete kui ka oskuste mõttes. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata ringmajanduse kesksete sektorite tehniliste oskuste vajadusele. (Burger jt, 2019 [62])
12. Ringmajanduses vajatakse nii akadeemilise kui ka praktilise ettevalmistusega inimesi väga erinevatelt elualadelt (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [63]).
13. Koolituspakkumise kujundamisel tuleks toetada kommunikatsioonioskuste, koos töötamise ja ühiselt millegi loomise võime, aga ka spetsiifiliste tehniliste oskuste (nt seadmete parandamine) ning disaini (nt kuidas toote disain mõjutab ringmajandusega seotud protsesside toimimist) kohta käivate teadmiste omandamist (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [64]).
14. Ringmajanduse kesksed tegevusalad eeldavad suurel määral varasemat töökogemust ning töökohapõhist õpet. Sellest tulenevalt tuleks mõelda era- ja avaliku sektori koostöö edendamisele kutsehariduse sidumiseks ettevõtlusega, praktikakohtade, õpilaborite jm arendamiseks. (Burger jt, 2019 [65])
15. Sobivate õppeprogrammide avamine on eelkõige koolitusasutuste ja ettevõtete vastutusala, kuid riiklikult tuleks ringmajandusega seotud koolitusvajadusele eraldi tähelepanu pöörata, et loodavad õppeprogrammid pakuksid laiemat oskuste ringi kui üksikute ettevõtete individuaalsed vajadused (Burger jt, 2019 [66]).

Vaata lisaks megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks.

1. Ehitusjäätmeid saab edukalt taaskasutada näiteks teedeehituses täitematerjalina. Siiski on vaja panustada oskusteavet jäätmeressursi kasutamiseks pinnasetäitest kõrgemal väärtustasemel. Bituumeni asendamine muude sideainetega ja madalamate temperatuuride kasutamine vähendab samuti keskkonnajalajälge. Taristuehitajad on Transpordiametiga sõlminud süsiniku heitkoguste vähendamise tegevusi puudutava kokkuleppe aastani 2030, mis toob teehoidu keskkonnasäästlikumaid materjale ja lisab riigihangetesse keskkonnahoidlikkuse kriteeriume. (Ehitusuudised, 2023)
2. Rohelise logistika osa on ka pakendiarendus ja -ringlus. Esimeste näidetena on taas- ja korduskasutatavad pakendid juba ringluses näiteks Omnivas ja mitmes e-poes. Suure panuse rohelisemasse logistikasse annab digitaliseerimine, mis tähendab paberivabu ja efektiivsemaid tööprotsesse (Lassur ja Viia 2023 [67]).
3. Rohetiigri ehituse teekaart 2040 (Rohetiiger, 2023 [68]) seab eesmärgiks ringmajandusliku ehitamise aastaks 2040. Eelistatakse olemasolevate hoonete kohandamist, renoveerimist ja ümberehitamist uute asemel, eriti linnakeskustes.
4. Suund keskkonnasäästlikumatele ehitusviisidele tingib ka keskkonnasäästlikumate ehitusmaterjalide kasutamise. Selleks, et vähendada ehituse keskkonnamõjusid, kasutatakse üha rohkem taaskasutatavaid materjale ja rohelisi energiaallikaid. Ressursside piiratuse tõttu on oluline leida jätkusuutlikke lahendusi, mistõttu saavad eelistatumaks kohalikud ja jäätmetest toodetud materjalid. Samas on tähtis arvestada kohalike ehitusmaavarade piiratud kättesaadavusega, sest need ei ole ammendamatud (Lepik ja Uiboupin, 2024 [69]).
5. Tulevikus soovitakse lammutamise asemel rohkem keskenduda materjalide demonteerimisele ja remonteerimisele ehk selektiivsele demontaažile. See tähendab, et ehitised juba projekteeritakse lihtsasti lahti võetavateks ja kasutatavad materjalid taaskasutatavateks. Sellised modulaarsed lahendused nõuavad arhitektidelt ja inseneridelt uutmoodi lähenemist, kus rõhk on ehituselementide ja materjalide korduvkasutamisel ning montaaži lihtsusel. Materjalide ringlusse võtmiseks on vaja luua hoonete kohta infokogum, kus kirjeldatakse materjalid, detailid, nende seisund ja kogus ning korduvkasutuse võimalus (Rüütelmann, 2023 [70]).
6. Ringmajandus peaks klastripõhiste suletud väärtusahelate kaudu toetama kohalikku majandust ja töökohtade loomist. Samal ajal rakendatakse selles vallas digitehnoloogiat, automatiseerimist, remondi- ja renoveerimisprogramme, mis mõjutavad töökohtade loomist ning oskuste vajadust. (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [71]; Ellen MacArthur Foundation, 2020 [72]; Material Economics, 2018a [73])
7. Üleminek ringmajandusele annab võimaluse ressursside, töö ja ka tööjõu rolli uuesti määratleda ning tasakaalustada ühiskondlikke jõujooni (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [74]).
8. Ringmajandusele üleminek on seotud keskkonnaalaste võitudega (Héry ja Malenfer, 2020 [75]), see vähendab geopoliitilisi riske, õhusaastet ja veetarbimist (Material Economics, 2018a). Ülemineku eelduseks on jagamismajandust, paranda­mist ja taaskasutust toetavad ärimudelid ja tehnoloogia ning inimeste valmisolek muuta oma elustiili (Dufta, 2020 [76]).
9. Platvormimajandus (nt kinnisvara, sõidukite, rõivaste, raamatute jms jagatud kasutamine) loob uusi võimalusi ressursside jagamiseks ning vähendab sel moel vajadust mitmesuguste materiaalsete ressursside järele (nt Airbnb katab osa majutusvajadusest ning suurürituste eel pole vaja ehitada täiendavaid hotelle) (IISD ja SITRA, 2020 [77]).
10. Ringmajanduse oluline eesmärk on ka vähendada tootmises kaotsi minevate materjalide hulka (ca pool toodetavast alumiiniumist muutub praegu veel tootmisjääkideks ning ca 15% ehitusmaterjalidest töö käigus ehitusjäätmeteks) (Material Economics, 2018a [78]).
11. Ringmajanduse ja jagamismajanduse koosmõjus muutub otstarbekaks kallimate, kergemate, ent vastupidavamate materjalide kasutamine nt ehituses ja sõidukite tootmises, kuna materjalide kulu jaguneb pikemale ajaperioodile (Material Economics, 2018b [79]).
12. Edukaks ringmajandusele üleminekuks peavad muutused aset leidma kõikides väärtusahela osades: tootedisainis, tootmises, taakasutuse protsessides ja ärimudelites, taaskasutatavate materjalide turul, jäätmekäitlusega seotud õigusaktides ja -süsteemides (Material Economics, 2018b [80]).
13. Üleminek ringmajandusele nõuab uut laadi avatud mõtlemisega koostööd, soovi võtta poliitilisi ja majanduslikke riske ning julgust „eksportida edu” (SITRA, 2016 [81]; IISD ja SITRA, 2020 [82]).
14. Ringmajandusele ülemineku roll kohaliku majandusarengu toetamisel sõltub praegusest töötajate arvust, loodavate töökohtade arvust ja piirkonna esialgsest majanduslikust olukorrast (IISD ja SITRA, 2020 [83]).
15. Ringmajandusele ülemineku eelduseks on arusaam sellest, millised töökohad panustavad valdkonna edendamisse ning milliseid oskusi on vaja nende kohtade täitmiseks eri sektorites ja piirkondades (IISD ja SITRA, 2020 [84]).
16. EL-i järgmise rahastusperioodi ning taastepaketi eelarves on suur osa finantse suunatud sihtotstarbeliselt digi- ja rohepöörde võimendamiseks (Rosenblad jt, 2020 [85]).
17. Kõikjal maailmas tunnustatakse keskkonnasäästlikkuse olulisust ja paljud riigid kasutavad taastusfonde keskkonnapoliitika prioriteetide elluviimiseks (Singhal ja Sneader, 2021 [86]).
18. Kasvuvaldkondade arendamisel tuleb võimaluse korral arvestada sektorite ekspordivõimekust (nt mõned ettevõtted võivad tekkida Ida-Virumaal asuvate suurettevõtete toel põlevkivisektorist väljumise tulemusena ning võimaliku kõrvalfirmana (spin-out) põlevkivitööstuse baasil) (Michelson jt, 2020 [87]).
19. Õiglase ülemineku fondi jt rahastusallikate toel suunatakse aastatel 2021–2027 kokku 30–50 mld eurot digi- ja rohepöörde võimendamisse. Euroopa Komisjoni suuniste järgi peaks ÕÜF-i peamised meetmed olema suunatud majanduse mitmekesistamisel ja inimeste oskuste ajakohastamisel järgnevale: 1) investeeringud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetesse, sh idufirmadesse, mis toovad kaasa majanduse mitmekesistamise ja ümberkorraldamise; 2) investeeringud uute ettevõtete loomisse, sh ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu; 3) investeeringud taskukohase puhta energia tehnoloogia ja taristu kasutuselevõttu, kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, energiatõhususse ja taastuvenergiasse; 4) töötajate täiendus-ja ümberõpe. (Sepper ja Michelson, 2020 [88])
20. Vajalik edukaks üleminekustsenaariumiks (Dufourmont ja Goodwin Brown, 2020 [89]):
    • Ringmajanduse alast teadlikkust on vaja tõsta ka väljaspool teadusasutusi ja eesrindlikumaid ettevõtteid, st nii laiemas avalikkuses kui ka haridusasutustes.
    • Ringmajandusega seotud teemade osakaalu oleks vaja suurendada kõikides õppekavades ning luua õppuritele toetusmeetmeid ringmajanduse kesksete oskuste omandamiseks nii taseme- kui ka elukestva õppe raames.
    • Riikidel tuleks luua ringmajandust toetav poliitiline keskkond, tugevdada seadusandlust ja toetada sotsiaalset dialoogi ringmajandusele üleminekust enim mõjutatud valdkondades.
    • Ringmajanduse kesksete valdkondade mainet on vaja tõsta.
    • Tugevdada on vaja avaliku sektori, era- ja sotsiaalsete ettevõtete koostööd, et toetada inimeste rakendumist neile sobivatel ja vajalikel töökohtadel.

Vaata lisaks megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks.