Linnastumine ja ränne kujundavad ühiskondi ümber

1. Ühelt poolt leiavad tööandjad, et olukorras, kus noorte jaoks ei ole põllumajandus ja toiduainetööstus piisavalt prestiižsed ning rahuldust pakkuvate töötingimustega valdkonnad ja tehnoloogilised investeeringud ei ole kõigile ettevõtetele jõukohased, saab näiteks välistööjõud olla üheks vähestest lahendustest tööjõuvajaduse katmiseks (Krusell ja Pihl, 2022 [27]).
2. Paljud tehnoloogiaettevõtted on seadnud fookuse rahvusvahelisele turule, mis tähendab töökohtade loomist Eestist väljapoole, aga ka Eesti inimeste töötamist väljaspool Eestit. On ka vastupidiseid näiteid töökohtade loomisest Eestisse, mille puhul kasutatakse siinset tehnoloogilist võimekust ning soodsat ettevõtlus- ja maksukeskkonda. Sellised arengusuunad mõjutavad ka tööjõuvajaduse dünaamikat (Mets ja Viia 2021 [28]).
3. Väljarände tõttu väheneva tööjõuga piirkonnad seisavad silmitsi vananeva ja kahaneva elanikkonna probleemidega, samas on maailma suurlinnad sisserändajate suure hulga tõttu hädas lõimumisega (ESPON, 2019 [29]).
4. Elanikkonna vananemine, rahvusvaheline ja riigisisene ränne ning teadmistepõhise majanduse koondumine suurtesse linnakeskustesse on suurendanud linnades ebavõrdsust ja piirkondlikku segregeeritust. Noored, kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistid liiguvad maalt linnapiirkondadesse ja pealinnadesse, kus on rohkem nende oskustele vastavaid töökohti ning kõrgem elatustase. (ESPON, 2019 [30]; European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [31])
5. Suurtest linnadest on saanud järjest kesksemad piirkonnad uute töökohtade loomisel. Juba praegu on paljude suuremate linnade sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurem kui keskmise suurusega riikidel. (PwC, 2018b [32])
6. Kõrgema sissetulekuga inimesed linnades loovad sotsiaalset keskkonda teistele omasugustele ning tekitavad tarbimise teel kaudselt ka uusi, madalamaid oskusi nõudvaid töökohti (Pärna, 2016 [33]).
7. Tänapäevane tehnoloogia võimaldab muuta linnapiirkonnad järjest turvalisemateks, puhtamateks ja tõhusamateks keskkondadeks, nn nutikateks linnadeks (smart cities) (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [34]; World Economic Forum, 2020b [35]). Moodsad, tulevikuvisioonis tehisintellekti poolt juhitud linnakeskkonnad ei tekita süsinikuheidet ning on märksa läbimõelduma funktsionaalsusega (CB Insights, 2021a [36]; World Economic Forum, 2021b [37]; World Economic Forum, 2018 [38]; World Economic Forum ja PwC, 2018 [39]). Sellised keskkonnad meelitavad ligi nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi uue põlvkonna talente.
8. Riikidevahelises konkurentsis talentide ligimeelitamisel tõuseb esile riiklike rändepoliitikate tähtsus (Anniste, 2018b [40]). Rahvusvahelise töötamise võimalused mitmekesistuvad ning tööjõurände sihtriigid hakkavad üha enam tunnetama konkurentsi välistööjõule ja seda eriti kõrgema oskustasemega töötajate puhul (United Nations, 2020a [41]). Talentide meelitamisel on järjest tähtsamaks muutu­nud ka ülikoolid, kus varasemast enam on võimalik õppida ingliskeelsetel õppe­programmidel.
9. Õpi- ja targa tööjõu konkurentsis allajäämisel on üks võimalik arengusuundumus arenenud (Euroopa) riikide majanduste stagneerumine, mis toob kaasa tagasirände, eriti just tärkavatele turgudele, kus elatustase kiiresti kasvab (Eamets, 2018 [42]).
10. Jätkuv rahvaarvu kasv mitmes Euroopaga külgnevas piirkonnas (Lähis-Ida, Aafrika), ränne vähem arenenud riikidest enam arenenud riikidesse, Eesti elatustaseme kasv ning tööealiste inimeste arvu vähenemine viitavad aina suurenevale rändesurvele Eestisse. Seda toetab Eesti ettevõtete tööjõuvajadus. Suur osa viimaste aastate sisserändest Eestisse lähtub siiski Ukrainast, Venemaalt jt endistest Nõukogude Liidu riikidest. (Eamets jt, 2018 [43])
11. Üha enam inimesi asub Eestisse elama, töötama või õppima ning järjest rohkem eestlasi pöördub tagasi Eestisse. Eestis toimunud rändepöördes mängib suurt rolli just tagasiränne. Aastatel 2015–2019 pöörduti Eestisse enim tagasi Soomest, Venemaalt ja Suurbritanniast. (Siseministeerium ja Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt, 2019 [44])
12. Rahvastikumuutustega eduka toimetuleku strateegia peaks rände puhul hõlmama väljarände vähendamist ja tagasirände toetamist, kõrgelt kvalifitseeritud ja lõimumisvalmis sisserändajate eelistamist, lõimumise edendamist ning hargmaisuspoliitika arendamist (Puur jt, 2018 [45]). Edukas rahvastikumuutustega kohanemine eeldab ka majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse suurendamist ning mõõdukat sisserännet (Eamets jt, 2018 [46]).
13. Tööturu ja ühiskonna ees seisvate demograafiliste muutustega kohandamise strateegia peaks olema ettevaatav ja kompleksne, ka lühiajalises vaates vaid sisserändele panustamine on liiga lihtsustatud ja ühekülgne (Eamets jt, 2018 [47]).
14. Eesti tööturu strateegia peaks hõlmama pikema ja produktiivse tööelu eelduseks olevat elukestvat õpet ja oskuste ajakohastamist, tervise säilitamist, sisserännanute ja nende järelpõlve lõimumise edendamist, järjekindlat panustamist perepoliitikasse ning ühiskonna lapse- ja peresõbralikkuse suurendamist (Eamets jt, 2018 [48]).

Vaata lisaks megatrendi Rahvastikumuutused suunavad arengut.

1. Kvalifitseeritud tööjõu puudus on üks olulisematest arendustegevuste tõkestajatest metsanduse ja puidutööstuse sektori ettevõtetes. Investeerimisotsused uutesse tehnoloogiatesse ning automatiseerimisse võivad jääda toppama vajalike spetsialistide puuduse taha. Uute liinide ja seadmete näol on enamasti tegemist tehniliselt keerukamate seadmetega, mille käitlemine nõuab laiapõhjalisemaid oskusi (Tilk ja Kruusmaa, 2022 [49]).
2. Nii EL-i, riiklikud kui ka piirkondlikud majandusarengu poliitikad osutavad üha suuremat tähelepanu majandussektorite teadmuspõhisuse toetamisele ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu liikumismustritele (ESPON, 2019 [50]). Eesti on võtnud eesmärgiks edendada targaks ettevõtluseks vajalike oskuste omandamist, sh loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogiavaldkonna oskuste õppimist (Vabariigi Valitsuse kodulehekülg, i.a. [51]).
3. Eri kultuuride tundmine on tuleviku üks võtmeoskusi (Eamets, 2018 [52]). Organisatsioonides tuleb järjest enam arvestada mitmekeelse töötajaskonna juhtimise proovikividega ning üle riigipiiride toimuva suhtlusega. Kasvav suund on inglise keele muutumine organisatsioonide sisemiseks töökeeleks. See seab varasemast kõrgemad nõudmised keelteoskusele, aga ka eri kultuuride tundmisele ning suhtlemisoskusele. (Rosenblad jt, 2018 [53]; ILO, 2019a [54])
4. Väga oluliseks muutuvad ülekantavad oskused, mis võimaldavad toime tulla eri valdkondades ja ametites. Sellisteks oskusteks on nt kriitiline mõtlemine, virtuaalsetes meeskondades töötamise oskus, matemaatiline mõtlemine, empaatiavõime ning eri kultuuride tundmine. Inimesed vahetavad ameteid ja elukutseid praegusest märksa sagedamini, seega kasvab elukestva õppe osatähtsus. (Eamets jt, 2018 [55])
5. EL-i liikmesriigid investeerivad inimeste haridustaseme tõstmisse ja teadmistepõhist majandust toetavate oskuste arendamisse – tegeletakse kõrghariduse kvaliteedi arendamisega, kõrghariduse kättesaadavuse parandamise ning elukestva õppe toetamisega. Riiklikud ja regionaalsed strateegiad, mis motiveeriksid välismaal elavaid oskustöölisi ja spetsialiste kodumaale tagasi pöörduma või mis keskenduksid väliskogukondade võrgustike ärakasutamisele, on aga vähem levinud. (ESPON, 2019 [56])

Vaata lisaks megatrendi Rahvastikumuutused suunavad arengut.

1. Logistikas toob lisaks tööjõu kättesaadavusele rahvastiku vananemine koos hajaasustuse ja valglinnastumisega kaasa korralduslikke katsumusi. Kuna inimesed paiknevad teatud piirkondades hõredalt, tuleb tagada, et inimesed saaksid teenuseid tõhusalt ja kiiresti. See nõuab ka hajaasustuses paremini korraldatud, efektiivset ja ökonoomset transpordi- ja logistikasüsteemi. Nende logistikasüsteemide väljatöötamisel tuleb arvestada, et ühiskonnas jääb alati olema teatud hulk elanikkonnast (vanemad inimesed, väikelapsed, teatud puudega inimesed), kes ei suuda ise hakkama saada või ei ole digipädevad. See tähendab, et logistilised lahendused peavad arvestama ka nende inimeste võimekust teenuseid tarbida ning vajadust saada teise inimese abi (Lassur ja Viia, 2023 [57]).
2. Proovikiviks põllumajanduses on rahvastiku paiknemine ning jätkuv linnastumine. Just linnades luuakse suure lisandväärtusega ja teadmispõhiseid töökohti, pakkudes samal ajal rohkem ja mitmekesisemaid tarbimis- ja töövõimalusi. Eksperdid tõid välja, et kui suuremate keskuste lähedal on võimalik veel vajalikku tööjõudu leida, siis 50‒60 km kaugusel Tallinnast ja Tartust juba üsna raske. Positiivse trendina võib küll märgata seda, et maale kolimine on noorte ja keskealiste seas hoogu üles võtmas, väärtustatakse rohkem loodust ja soovitakse enda põhitöö kõrvale lisategevust. Leiti siiski, et maal elamine ei tähenda, et enda tööelu tahetakse lõplikult siduda põllumajandusega ning pigem tegeletakse taime- ja linnukasvatusega enda lõbuks ja hobi korras (Krusell ja Pihl, 2022 [58]).
3. Eesti maapiirkondades on järjest vähem noori inimesi. Tööjõu piirkondlik kättesaadavus võib kujuneda ettevõtete tegevuse järjepidevuse seisukohalt võtmeküsimuseks. Näiteks tervelt 43% MP metsanduse ja puidutööstuse sektori hõivatutest töötab Lõuna-Eestis (Tilk ja Kruusmaa, 2022 [59]).
4. Eesti regionaaltasandi arengu analüüs tõi olulise trendina välja ka ääremaastumise. Sostisaaltöö vaates on hajaasustusega piirkondades ning ääremaadel mitmesuguseid probleeme, sh juurdepääsetavus, eri sotsiaalteenuste kaugus ja kõrge hind või sootuks teenuste mitepakkumine vähese nõudluse või sobivate spetsialistide puuduse korral. Samas toodi positiivsena välja tõik, et ükski abivajaja üldjuhul märkamata ei jää ning tihtipeale on inimeste abivajaduse hindamine ja võrgustikutöö läbiviimine lihtsam (Pihl ja Krusell, 2021 [60]).
5. Linnastumisega seostub sündimuse langus ning arvestades kasvavat linnastumist, viitab see võimalikele madalamatele sündimuse näitajatele tulevikus (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [61]).
6. Moodsate tehnoloogialinnade arendamise juures on risk, et praegused elanikud ei ole valmis elupiirkonna ning sellega koos ka elamiskulude kallinemiseks (CB Insights, 2021a [62]).
7. Suures osas on ränne riiklike rändepoliitikate reguleerida, kuna rände ebaõnnestunud juhtimine võib ohustada ühiskonna sidusust, julgeolekut ja suveräänsust. Riikide rändepoliitikad pole kunagi olnud staatilised ning vastavalt ühiskonnas toimuvatele suundumustele on neid pidevalt muudetud, et mõjutada nii riikide rahvastikku kui ka tööjõuturgu. (Anniste, 2018b [63])
8. Riigid eksperimenteerivad üha enam rändepoliitikatega, kombineerides eri mudeleid. Arvesse võetakse nii sisserändaja kohanemisvõimekust kui ka majanduse hetkeolukorda ja tööjõu­vajadust. (Anniste, 2018b [64])
9. Mida edukam on riik, seda atraktiivsem on see ka sisserändajatele. Kõigi nende suundumuste koosmõjus on Eesti juba muutunud väljarände riigist sisserände riigiks. (Eamets jt, 2018 [65])
10. ÜRO hinnangul suureneb järgmise kümne aasta jooksul sisserändajate hulk Valgevenes, Eestis, Saksamaal, Ungaris, Itaalias, Jaapanis, Vene Föderatsioonis, Serbias ja Ukrainas (United Nations, 2019b [66]).
11. Eestis võib lähema paarikümne aasta vaates iga-aastane paarituhandeline positiivne rändesaldo pidurdada rahvaarvu muutumist rohkem kui sündimuse suurenemine (Puur jt, 2018 [67]).
12. Üha rohkem on tõendeid selle kohta, et ekstreemsete ilmastikunähtuste sagedus ja mastaap kasvavad ning see mõjutab järjest enam ka rännet ja muid inimeste liikumisi. Kliimamuutus võib võimendada laiaulatuslikku rännet maapiirkondadest linnadesse ning arengumaadest arenenud riikidesse. (International Organization for Migration, 2019 [68])
13. COVID-19 pandeemia võib pöörata ümber nii üleilmastumise kui ka linnastumise suundumused. Suured rahvahulgad tähendavad pandeemia kontekstis suurt terviseriski ning inimesed, kellel on selleks võimalus, püüavad järjest enam linnast lahkuda. Suurenenud on teise kodu soetamine maale. Need, kellel linnast lahkumise võimalust ei ole, tunnetavad suuremat ohtu ning piiravad oma liikumisi ja kontakte. COVID‑19 tõttu kasvab inimeste ja riikide vaheline distants, mis on viiruspandeemiaga toimetulekuks küll vajalik, kuid mis vähendab ühtlasi stabiilsust, jõukust ja rahulolu. (Garret, 2020 [69]) Sellisteks ülemaailmseteks pandeemiateks peab olema valmis ka tulevikus.
14. Linnastumise vähenemine kahjustaks majanduskasvu, sest linnad loovad hiigelmajandusi ning on osutunud märkimisväärselt tõhusateks innovatsiooni- ja loovusinkubaatoriteks (Garret, 2020 [70]).
15. Linnu peetakse suurenenud energiatarbimise, keskkonnareostuse ja kliimamuutuse põhjustajaks (CB Insights, 2021a [71]). Tegelikult võib suurem asustustihedus vähendada energiatarbimist ja ka heitkoguseid, kui transport ja ehitised on sobivalt kohandatud. See tähendab, et linnad võivad olla keskkonnasäästlikumad. (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [72]; Garret, 2020 [73])
16. Suurenev lõhe rikaste ja vaeste vahel viib üha enamates Euroopa linnades segregatsiooni ehk ruumilise eraldatuseni, vähendades linnade sotsiaalset stabiilsust ja konkurentsivõimet. Kuigi Euroopas on segregatsioon väiksem kui USA suurlinnades, on see kiirelt kasvamas. Euroopa linnadest kasvab sotsiaalmajandusliku segregeerumise ja ruumilise eraldatuse tase kõige kiiremini Tallinnas, kus see on pea kaks korda kõrgem kui näiteks Riias või Vilniuses. (Tammaru, 2017 [74]; Raud, 2019 [75])
17. Kõrgepalgaliste tippspetsialistide Eestisse saamisel on kvaliteetne elukeskkond määrava tähtsusega. Ruumiloomesse tuleks panustada märksa enam ja läbimõeldumalt. Kvaliteetne linnaruum ja elukeskkond tervikuna on oluline tegur kodu määratlemisel, sh talentide koju naasmisel, ning nõnda on see ka konkurentsieelis teiste linnade ning teiste lähipiirkonna riikide ees. (Mänd ja Koov, 2020 [76])

Vaata lisaks megatrendi Rahvastikumuutused suunavad arengut.