Keskkonnasäästlikkus saab normiks

Loe lisaks Erik Kosenkraniuse saatesõna keskkonnasäästlikkuse megatrendile OSKA trendikaartide lühiülevaatest: lk 10-11 “Kliima- ja keskkonnateemad nõuavad panustamist”.

1. Kliimamuutused mõjutavad otseselt eri majandusvaldkondade arengut (ja seeläbi sealset tööhõivet), kuid kaudselt mõjutavad tööhõivet ka kliimamuutuste ennetamisega seotud protsessid (tekib vajadus lisanduvate või uut tüüpi töökohtade järele) (Sammul jt, 2015 [1]).
2. Ühiskonna ressursikasutus ja kliimamuutus mõjutavad raskesti prognoositaval moel töökohti ja sissetulekuid kogu majanduses (sh investeeringuid taristusse, tootmisvahenditesse, oskustesse ja teadmistesse), inimeste käitumist ja eluviisi, avalikku poliitikat ja eri institutsioone (Euroopa Keskkonnaamet, 2019 [2]).
3. Üleminek vähese süsinikdioksiidiheitega, kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja bioloogilist mitmekesisust toetavale majandusele aitab võidelda kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemidega ning toetab ka tööhõivemäära ja -kasvu (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [3]).
4. Keskkonnamuutused, poliitilised otsused, tehnoloogia areng ja majanduskeskkond tingivad keskkonnasõbralike töökohtade ja roheoskuste nõudluse kasvu (ILO, 2019b [4]).
5. Cedefopi ekspertide hinnangul on roheline poliitika, keskkonnasäästlikud tehnoloogiad ja regulatsioonid alates 2010. aastatest mõjutanud tööturgu, töökohti ja oskuste vajadust. Tegemist on aega võtvate, kuid ilmsete muutustega. (Cedefop, 2018a [5])
6. Töökohti saab luua nn rohelise poliitikaga rohelistel tegevusaladel ja ka üleminekul tööjõumahukamale teenuste põhisele majandusele, kuid samal ajal võib majanduse struktuurimuutus tuua kaasa märkimisväärse töökohtade kadumise teistes sektorites (OECD, 2017 [6]).
7. Kõiki töökohti, mis väärtustavad keskkonda ja keskkonnakaitset ning pööravad tähelepanu säästvale tootmisele, tarbimisele ja arengule, tuleks pidada nn rohetöökohtadeks. Oluline roll on avalikul sektoril, kus nn roheliste töökohtade osakaal on märgatav ning sektor võiks olla rohelise mõtlemise ja heade tavade vallas esirinnas. (Cedefop, 2018a [7])
8. ILO hinnangul võib üleminek energiasäästlikule majandusele juba 2030. aastal luua üleilmselt miljoneid uusi töökohti, kuid see eeldab märkimisväärseid investeeringuid välja- ja ümberõppesse: 1) luuakse ca 25 mln ja kaob ca 7 mln töökohta; 2) ca 5 mln töötajat on võimalik kaduvatelt ametikohtadelt suunata sarnastele ametikohtadele teistes valdkondades, kuid ca 2 mln töötajat peab õppima uue ameti; 3) lisaks ca 2 mln ümberõppijale vajab koolitamist ca 20 mln uute ametialade töötajat (ILO, 2019b [8]).
9. Valdkondade üleminek rohemajandusele on järkjärguline ning erinev, nt varasemast energiatõhusamate toodete valmistamine, tuginedes senistele töökohtadele (autotööstus); uute töökohtade loomine uute keskkonnasäästlike toodete valmistamiseks (nt tuuleenergiaturbiinide tootmine). Suurim arenguruum keskkonnasõbralike töökohtade loomisel on transpordis, turismis ja kaevandamises. (ILO, 2019b [9])
10. Üleminek vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele toob struktuurimuutused sektorite ja ametite lõikes, tekivad uued ametialad või kasvab nõudlus juba olemasolevate järele. Valdavalt leitakse, et n-ö rohemajanduse spetsiifilisi ameteid on siiski vähe ja rohemajandusele üleminekul muutub töö senistel ametialadel. Koolitusvajadus väljendub seega peamiselt seniste õppekavade ja programmide täiendamises ja täienduskoolituse pakkumises, et koolitada praegusi, juba olemas­olevate baasoskustega töötajaid. (Cedefop, 2018b [10])
11. Eri riikide kogemused näitavad, et rohemajandusega seotud töökohti tekib juurde (Cedefop, 2018a [11]; Cedefop, 2018b [12]).
12. Eesti tööjõu prognoos näitab, et nõudlus rohelistel töökohtadel töötavate või nendega seotud inimeste järele on pakkumisest suurem ning roheliste töökohtade olulisust hinnatakse kõrgelt. Samas on eksperte, kes leiavad, et roheline majandus ja keskkonnasõbralikud töökohad on tööturu vaates vähetähtsad, kuna keskkonnasäästlikud tooted ja teenused on eksklusiivsed ja kulukad. (Cedefop, 2018a [13])
13. Võib juhtuda, et tööandjad eelistavad luua suuremat lisandväärtust tootvaid töökohti, mis ei pruugi lähiajal olla nn rohelised töökohad. Samas, kui keskkonnateadlikkus ja nõudlus keskkonnasõbralike toodete ja teenuste järele kasvab, siis suureneb tõenäoliselt ka nõudlus roheoskustega töötajate järele. (Cedefop, 2018a [14])
14. Nõudlus roheoskustega töötajate järele on suurim põllumajanduses, metsanduses, tööstuses, taastuvenergeetikas, transpordis, käsitööga seotud aladel (sh ümbertöötamisel), disainis ja ka hariduses (nt loodusõpetuse-, bioloogiaõpetajad, teadlased jt) (Cedefop, 2018a [15]).
15. Põllumajandusel ja metsandusel kui otseselt loodusressurssidest sõltuvatel valdkondadel on tähtis roll rohetöökohtade loomisel. Hea näide rohelisest mõtteviisist ja ringmajandusest Eestis on loodussõbralike, energiatõhusate, tervislike ja jätkusuutlikult toodetud puitmajade (nt palk-, moodulmajad) eksport. (Cedefop, 2018a [16])
16. Eri majandussektorite lõikes on kliimamuutuste mõju näitlikult kokku võetud RAKE (2016) analüüsis: 1) põllumajandusega tegelemise tingimused põhjapoolsetes riikides võivad paraneda; 2) tekivad biokütuste tootmisega seotud töökohad; 3) suureneb nõudlus ehitustööjõu ja spetsialistide järele; 4) oluliselt langeb energeetikasektori töökohtade arv, asemele tulevad töökohad taastuvenergeetika sektoris; 5) muutuvate ilmastikutingimuste ja sagenevate epideemiate tõttu suureneb tervishoiutarvikute tootmise vajadus ning nõudlus tervise- ja esmaabitöötajate järele (Sammul jt, 2015 [17]).

1. Üleminek keskkonnasäästlikule ja vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele loob palju uusi töökohti, aga põhjustab ka töökohtade kaotust, muudab enamiku töökohtade oskuste vajadust ja nõuab suuri investeeringuid ümberõppesse (ILO, 2019b [18]).
2. Tööturu kohanemine rohemajandusega ei ole lineaarne protsess, see võtab aega ja vajab poliitiliselt tasakaalukat suunamist, sest uued töökohad ei pruugi paikneda samas regioonis ja nõuavad uusi oskusi (ILO, 2019b [19]).
3. Üleminek keskkonnasäästlikule ja kaasavale ühiskonnale ning majandusele saab toimuda ainult juhul, kui uute töökohtade vajadustele vastavad oskused on tööturul saadaval. Nii noorte koolitamiseks kui ka seniste töötajate ümberõppeks on vaja tulevikku suunatud oskuste kujundamise strateegiaid. (ILO, 2019b [20])
4. ILO ekspertide hinnangul on keskkonnasõbralikule majandusele üleminekuks vaja, sõltumata ametikohast, tõsta kõikide töötajate keskkonnateadlikkust ja võimaldada ligipääs roheoskuste omandamisele (ILO, 2019b [21]).
5. Keskkonnasäästlikule majandusele üleminekul tuleb pakkuda töötajatele koolitusvõimalusi ümber- ja täiendusõppeks, et ennetada tööpuuduse, vaesuse ja ebavõrdsuse teket (ILO, 2019b [22]).
6. Kõige sagedamini peavad senised ametialad muutuma keskkonnateadlikuks, mis omakorda eeldab õppekavade ajakohastamist ning uute kvalifikatsioonide loomist eri haridustasemetel. Roheoskuste vajadus võib varieeruda ametialaspetsiifilistest tehnilistest oskustest ametialade üleste nn pehmete oskusteni (nt ressursside vastutustundlik kasutamine). (Cedefop, 2018b [23])
7. Keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõtt nõuab tehnoloogia rakendamise, kohandamise ja hooldamise oskusi, mis tingib vajaduse õppida uusi oskusi, ajakohastada õppekavu või luua uusi (Cedefop, 2018a [24]).
8. Nii baas-, tehnilised kui ka nn pehmed oskused võivad olla ülekantavad töökohtade liikumisel (nt kahanevatest valdkondadest kasvavatesse valdkondadesse), kuid töötajad vajavad sellest hoolimata täienduskoolitust uute oskuste omandamiseks (ILO, 2019b [25]).
9. Oskuste puudujääke peetakse juba praegu kaalukaks kitsaskohaks rohelise majandusega tihedalt seotud sektorites, nagu taastuvenergia, energia- ja ressursitõhusus, hoonete renoveerimine, ehitus, keskkonnateenused, tootmine. Majanduse rohelisemaks muutmine kasvatab vajadusi oskuste järele sektorite üleselt, kuna nii ettevõtted kui ka töötajad peavad keskkonnapoliitikast tulenevate muutustega kiiresti kohanema. (Cedefop, 2018a [26])
10. Sobiva koolituspakkumise tagamine on riiklikult oluline teema, sest oskuste olemasolust sõltub majanduslikult tähtsate sektorite (nt energeetika, tööstus, põllumajandus, jäätmemajandus, transport, turism) käekäik (ILO, 2019b [27]).
11. Saksamaa kogemused näitavad, et majanduse rohepöördeks on ennekõike vaja praeguseid õppekavu ja -programme kohandada, kuna spetsiifilised roheoskuste omandamiseks koostatud õppestandardid aeguvad kiiresti (Cedefop, 2018b [28]).
12. Rohepöördega seotud ameteid saab analüüsida, liigitades neid koolitusvajaduse ulatuse järgi: 1) uued ametialad, mis eeldavad tasemeõpet; 2) kohanemist nõudvad ametialad, kus on vaja lisada senisele õppele uusi mooduleid või pakkuda täienduskoolitust ja 3) ametid, kus on vaja teadlikkust tõsta (nt sõidutehnika kohandamine keskkonnasõbralikumaks) (Cedefop, 2018b [29]).
13. Keskmise oskustasemega töökohtade lisandumine rohepöörde raames kompenseerib osaliselt tehnoloogia arengust tulenevat keskmise oskustasemega töökohtade arvu kahanemist (ILO, 2019b [30]).
14. Valdkondlikke ja inseneeriateadmisi on vaja taastuvenergeetika ja rohetehnoloogia arengu toetamiseks, mittetaastuvate loodusvarade kasutuse vähendamiseks, joogivee kättesaadavuse parandamiseks, keerukamate ökoloogiliste ja tehnoloogiliste protsesside juhtimiseks ja planeerimiseks, tootmise ja toodete keskkonna jalajälje vähendamiseks (Cedefop, 2018b [31]).
15. Jätkusuutlikule majandusele üleminekul vajatakse nii tehnilisi (n-ö igale ametile eriomaseid) kui ka ülekantavaid pehmeid oskusi (nt keskkonnateadlikkus, kohanemis-, suhtlemis- ja analüüsivõime, innovatsioon- ja ettevõtlikkus jne) (ILO, 2019b [32]).
16. Nii tehniliste kui ka ülekantavate baasoskuste puudumine põhjustab tööandjatele värbamisraskusi (ILO, 2019b [33]).
17. Oskuste nõudlust mõjutavad eelkõige vajadus kavandada jäätmevaba tootmist ning hoida materjale võimalikult kaua kõrgeima väärtustaseme juures. Näiteks tekstiilitööstuses on olulisteks märksõnadeks rendi ja korduvkasutuse kesksed ärimudelid; kogumist, sorteerimist ja ringlussevõttu toetav taristu; materjali uuendamine selle vastupidavuse suurendamiseks, taaskasutamise parandamiseks ja mikroplasti lekke vähendamiseks; ressursside parem jälgimine digitehnoloogia abil. (Ellen MacArthur Foundation, 2020 [34])
18. Tööstusvaldkondades on olulisteks rohepöördega seonduvateks märksõnadeks tööohutus ning ressursside efektiivsem kasutus (Cedefop, 2018b [35]).
19. Keskkonnaalaste eeskirjade karmistudes on vaja töötajaid, kes mõistavad regulatsioone ja oskavad neist tulenevaid nõudeid täita. Lisaks on vaja oskust eeskirjade täitmist kontrollida. (Cedefop, 2018a [36])
20. Keskkonnasäästlikud töökohad eeldavad tõenäoliselt peamiselt keskmise kvalifikatsiooniga töötajaid (nt Hispaanias on enim levinud koolitusteemad üldine keskkonnajuhtimine (26%), päikese- ja tuuleenergeetika seadmete paigaldamine (17,5%), inseneeria ja uued tehnoloogiad (11,7%), metsandus (11,3%) ja päikesepaneelide paigaldamine (5,3%) (Cedefop, 2018b [37]).
21. Ehituse valdkonnas on olulisteks teemadeks madala energiatarbega majade ehitamine ning ehitusspetsialistide ja -tööliste kompetentside tõstmine, et suurendada taastuvenergia võimaluste kasutamist ja osakaalu ehituses (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, i.a. [38]; Cedefop, 2018a [39]).
22. Ekstreemsete ilmaolude sagenemisel läheb sotsiaaltöötajatel vaja teadmisi ja oskusi, kuidas koostöös Päästeametiga hädaolukordi lahendada, inimeste haavatavust vähendada või ennetada ja taastumist toetada (Sammul jt, 2015 [40]).

1. Süsteemse muutuse saavutamine on pikaajaline protsess, mis sõltub eri innovatsioonivormide tekkimisest ja levimisest, millega luuakse alternatiivseid mõtte- ja eluviise: uued sotsiaalsed tavad, tehnoloogiad, ärimudelid, looduspõhised lahendused jne. Vaja on sidusat panust eri poliitikavaldkondadest (nt haridus, sotsiaal, tööjõu, tööstus jne). (Euroopa Keskkonnaamet, 2019 [41])
2. Järgmise kümnendi kõige tõenäolisemate riskide hulka kuuluvad ekstreemsed ilmastikuolud, kliimameetmete rakendamise ebaõnnestumine, inimtegevusest tingitud keskkonnakahjud, digipöördest tingitud võimu koondumine, ebavõrdsus ja küberturvalisusega seotud riskid (World Economic Forum, 2021c [42]).
3. Keskkonnaprobleemid süvendavad praeguseid sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme tulevikus: kasvab sissetulekute ebavõrdsus; kliima soojenemine põhjustab ca 80 mln töökohaga võrreldavat tootmisefektiivsuse langust; kõrbestuvatel aladel elab ca 500 mln inimest toidupuuduse tekke riskis ning ca 300 mln inimest üleujutusohuga rannikualadel (EY, 2020 [43]).
4. Keskkonda kahjustaval majandustegevusel on kurvad tagajärjed: 1) kui keskmine temperatuur tõuseb edasi ka pärast 2030. aastat, siis ohustavad põud, üleujutused, liigne kuumus ja vaesus sadu miljoneid inimesi; 2) isegi kui EL-is suudetakse 2030. aastaks 32% vajaminevast energiast toota taastuvatest loodusvaradest, ei piisa sellest üleilmse kliimasoojenemise piiramiseks; 3) temperatuuri tõus on eriti tunnetatav linnakeskkonnas, mis muudab linnade planeerimise veelgi olulisemaks; 4) üleilmse elanikkonna kasvu ja keskklassi suurenemisega kasvab energia tootmine ja tarbimine ning transpordivajadus, mis suurendab heitgaaside hulka; 5) liha- ja piimakarja kasvatus toodab 14,5% kasvuhoonegaasidest (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [44]).
5. Kliimasoojenemine mitte ainult ei põhjusta produktiivsuse langust kuumema temperatuuriga töökeskkonnas, vaid ka nimetatud trendi süvenemist, kuna kasvab vajadus kasutada energiakulukaid konditsioneere (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [45]).
6. Üleilmse koostöö nõrgenemine kriiside järgselt ohustab kliimaeesmärkide täitmist. Kuigi 2020. aasta esimeses pooles heitgaaside kogused üleilmselt vähenesid, siis 2008–2009 finantskriisi järgsed andmed näitavad, et suure tõenäosusega selline trend möödub. (World Economic Forum, 2021c [46])
7. Globaalne majanduskasv vajab järjest rohkem ressursse. Suurenev nõudlus toob kaasa hinnatõusu ja kasvab keskkonna üldine koormus. Ilmselt suureneb ka hindade volatiivsus. (Eamets, 2018 [47])
8. Rohepöörde puhul tekib füüsiliselt lokaalsem, aga digitaalselt globaalsem majandusmudel, kus lähtutakse ringmajanduse põhimõtetest. Riskide maandamiseks rakendatakse tööstuses, põllumajanduses ja maavarade ammutamisel hajutamist ning kohalikku lähenemist. Senisest rohkem väärindatakse kohapealset ressurssi, tarnijaid otsitakse lähipiirkonnast, füüsiliste kaupade asemel ringlevad üleilmselt tootespetsifikatsioonidega digifailid, tootmine ise leiab aset tarbija läheduses. (Varblane, 2020 [48])
9. Üha enam investoreid arvestab tulemuslikkuse mõõtmisel sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte, toetades ühiskondlike probleemidega (nt töötus, tervishoiuteenuste puudumine) tegelevate ettevõtete jätkusuutlikkust (World Economic Forum ja Wyman, 2016 [49]).
10. EL-i tasandil soodustatakse Euroopa elurikkust toetava ettevõtluse arengut, pöörates eraldi tähelepanu meetmetele ja tegevustele (nt looduse taastamine, metsade vastupanuvõime parandamine, bioenergia kestlikkuse kriteeriumite rakendamine, saaste vähendamine jm), millega ergutada uuenduslike looduspõhiste lahenduste kasutuselevõttu (Euroopa Komisjon, 2020b [50]).
11. Keskkonnamõjudega mittearvestav äritegevus muutub üha riskantsemaks, kuna ettevõtetelt eeldatakse vastustundlikkust kogu väärtusahela ulatuses. Ettevõtted, mis ühildavad oma majanduseesmärgid pikaajaliste ühiskondlike eesmärkidega, on tõenäoliselt jätkusuutlikumad ja nende tegevusel on positiivne mõju nii majanduslikus kui ka ühiskondlikus vaates. (World Economic Forum jt, 2020 [51])
12. ILO eksperdid näevad ohtu kutsealaste soostereotüüpide püsimiseks uusi roheoskusi nõudvate ametite puhul, kuna lõviosa ümberõppeks sobivatest ametikohtadest praeguses majandusmudelis on nn keskmist oskuste taset eeldavad traditsioonilised meeste ametid. Roheoskuste koolituspakkumise kujundamisel tuleks eraldi kavandada naistele asjakohaste oskuste õpetamist, et ka neil oleks võimalik uutele töökohtadele kandideerida. (ILO, 2019b [52])
13. Keskkonnasõbralike töökohtade ja oskuste vajaduse kirjeldamine riiklikul tasandil võimaldab eksperte kaasates põhjalikult välja selgitada ja hinnata võetavaid meetmeid ning soodustab eesmärgipäraste sotsiaalsete läbirääkimiste pidamist eri osapooltega (Cedefop, 2018a [53]).
14. Kiiresti suurenev rahvastik ning kliimamuutused toovad kaasa toidupuuduse riski teatud regioonides ja toiduainete maailmaturu hindade tõusu. Puhast vett on järjest keerulisem kätte saada. Arenenud riikides võetakse kiiresti kasutusele taastuvaid energiaallikaid. (Cedefop, 2018b [54])
15. Suurenevad konfliktid piiratud loodusressursside tõttu, millel on mõju maailmaturu hindadele. Kliimamuutused ja ressursside piiratus võivad tuua kaasa rahutused, kodusõjad ja vallutused. Puhtale veele juurdepääsu puudumine või maailmamere taseme tõus tekitavad kliimapõgenike vooge. (Orasmaa jt, 2020 [55])
16. Kui arenenud riikides räägitakse palju rohelisest majandusest, nullkasvu teooriatest, tarbimise vähendamisest, siis Aafrika riikide jätkuv rahvastiku kasv viitab pigem tarbimise kasvule, sest ka uued põlvkonnad on huvitatud kõrgemast elatustasemest. Juba praegu näeme väga kiiret linnastumise kasvu ja paraku on rahvastiku kasvutempo kiirem kui majanduse kasvutempo (Kirk, 2016 [56]). (Eamets, 2018 [57])
17. Kiire autostumine põhjustab suurenevat energiavajadust peamiselt väljaspool Euroopat (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [58]).
18. Linnaplaneerimisel on tähtis roll kliimamuutustega võitlemisel, sest kuigi linnu peetakse üheks suureneva reostuse ja kliimamuutuste põhjuseks, siis on suurema asustustiheduse juures ehitiste ja transpordi kohandamisel võimalik energiatarbimist ja heitkoguseid hoopis vähendada (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [59]).
19. Tehnoloogia odavnemine ja laialdane kättesaadavus võib aidata kaasa suurte globaalsete ülesannete lahendamisele, nagu kliimamuutuste mõju vähendamine ja ligipääsu suurendamine energiale, kuid selles protsessis tekivad alati võitjad ja kaotajad, mis määramatust suurendab (Arenguseire Keskus, 2020b [60]).
20. Üleilmselt on vaja suurendada uute maavarade (sh haruldaste muldmetallide) kaevandmist, et võimaldada riikidel roheleppe tingimusi täita (Nael, 2021 [61]).
21. Vastutustundlik äritegevus (responsible business conduct ehk RBC) ja inimõigused on muutunud ülemaailmselt levinud teemaks – ärimudelid peavad üha enam arvestama lisaks oma tegevuse rahalisele küljele keskkonnaalaste ja sotsiaalsete aspektidega. Tarbijad otsivad keskkonnasõbralikke tooteid, töötajad hindavad jätkusuutlikku töökeskkonda, ettevõtteid hinnatakse üha enam nende RBC-indeksi järgi. (ILO, 2019a [62])
22. Kliimasoojenemise mõju põhjustab avalikku ja poliitilist ühiskondlikku muret, mis võib muuta seni ebapopulaarsete keskkonnateemadega tegelemise, otsuste langetamise ja ka elluviimise lihtsamaks. (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [63])
23. Keskkonna-, sotsiaal- ja hariduspoliitika sidusus on oluline, et ühildada kliimamuutustega võitlemiseks ja oskuste arendamiseks vajalikud eesmärgid, tegevused ja meetmed ning kaasata eesmärkide täitmiseks asjasse puutuvaid osapooli (Cedefop, 2018a [64]).
24. Tööstus- ja ettevõtluspoliitika, investeeringute, teadmus- ja tehnoloogiasiirde kooskõlastatud rakendamine võimaldab ettevõtetel juurutada ressursitõhusamaid ja keskkonnasäästlikumaid tootmisviise, viia koolituspakkumine kooskõlla kasvavate vajadustega ning toetada töötajate liikumist uutele rohetöökohtadele (ILO, 2019b [65]).
25. Töötajate oskuste taseme tõstmine (upskilling and reskilling) eeldab elukestva õppe strateegiate rakendamist eriti üleminekust enam mõjutatud töötajate puhul, sest tasemeõppes omandatu pole pikemaks karjääriteeks piisav (ILO, 2019b [66]).
26. Haridus- ja koolitusprogrammide rahastamine on ülioluline, et saavutada keskkonnasäästliku poliitika raames positiivsed tööhõivenäitajad (OECD, 2017 [67]).
27. Äärmuslike ilmastikunähtuste tagajärgedega toimetulemiseks võimalikult kiirelt ja pädevalt on vaja tööjõu paindlikkust soodustavaid meetmeid tundlikes majandussektorites (nt metsanduses, transpordis, taristu hooldamisel ja arendamisel jne) (Sammul jt, 2015 [68]).
28. Ettevõtete juhtidel tuleb hakata kliimaga seotud riskidesse suhtuma senisest täiesti erinevalt. Ajas pidevalt mitmekordistuvad kliimamõjud ei ohusta pelgalt tarneahelaid ja füüsilist taristut, vaid ka üleüldist ärikasvu, häirides klientide, investorite, töötajate ja kogukondade tegevust. (EY, 2020 [69])
29. Haridusmaailmale ja karjäärinõustajatele vajalike suuniste andmiseks on tähtis leida viis, kuidas OSKA-süsteemis, era- ja avaliku sektori koostöös, muuta keskkonnasõbralikud töökohad ja oskused nähtavamaks (Cedefop, 2018a [70]).
30. Ehituse näitel võib Eesti puhul välja tuua, et valdkondades, mis muutuvad üha enam interdistsiplinaarseks (nt ehitiste energiasäästlikkuse tõstmine, keskkonnasõbralike materjalide ja tehnoloogia kasutamine, materjalide ja tehnoloogia mõju hindamine inimeste tervisele) on energiasäästu saavutamiseks vaja suurendada teemasse puutuvate sidusrühmade koostööd (Cedefop, 2018a [71]).
31. Eesti transpordisektori suurimad kitsaskohad on seotud autostumisega, sõidukite energiatõhususe aeglase paranemisega, maanteetranspordi kiire kasvu ja raudteetranspordi vähesusega, linnastumisega, ühistranspordi ja kergliikluse osakaalu vähenemisega (Värnik jt, 2012 [72]; Cedefop, 2018a [73]).