Kliima- ja keskkonnateemad nõuavad panustamist
Rahvusvahelise kliimapaneeli (IPCC) prognoosid kliimamuutuste ulatuse ja nende mõjude suhtes on rohkem kui murettekitavad. Kui me ei suuda kiiresti vähendada CO2-emissiooni, ootab meid ees Maa keskmise temperatuuri jätkuv tõus, elurikkuse pöördumatu kadu, sagenevad ekstreemsed ilmastikunähtused ja külmaperioodide kadumine. Peame hakkama tegema suuri kulutusi hädaolukordadega toimetulekuks, taristu kohandamiseks kliimamuutustega ning elanike tervise kaitseks.
Need asjaolud on maailma poliitilise ja ärieliidi teada olnud juba kümnendi jagu. Olgu selle peegelduseks näiteks Pariisi kliimakokkulepe 2015. aastal, mitmed valitsuste poolt vastu võetud seadused muuta riigid kliimaneutraalseks, Euroopa Komisjoni 2019. aastal avaldatud rohelepe ja sellele järgnenud kliimapakett, mis sai oma õigusliku vormi 2021. aasta juulis eelnõuna „Eesmärk 55“ (Fitto 55). Maailma ärieliit on kliima ja loodusressursside jätkusuutlikkuse teema tõstatanud Maailma Majandusfoorumil ning kutsunud ellu globaalse haardega algatusi, nagu näiteks Climate Action 100+, European Green Digital Coalition jpt. Poliitilistele avaldustele peab järgnema nende tegelik elluviimine, seda nii õigusliku raamistiku, ärimudelite kui ka tehnoloogia valdkonnas. See on suur muutus, mis nõuab igapäevaelus sotsiaalsete protsesside ümberkujundamist, üksjagu aega, palju raha ja pädevaid inimesi.
Rohepööre on visioon sellest, kuidas majandus ja keskkonnakasutus oleks tervikuna kooskõlas meie tuleviku säästva arengu eesmärkidega. Rohepöörde puhul on suurimaks pudelikaelaks saamas materjalide kättesaadavus ja oskustega tööjõu nappus.
Rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) on hinnanud, et kui maailm tahab aastaks 2050 olla kliimaneutraalne, peaksime juba aastal 2030 olema võimelised ehitama neli korda kiiremas tempos uusi päikese- ja tuuleparke. Nendeks vajalike mineraalide turg peab mahult kasvama seitse korda. Käesoleva kümnendi teisel poolel vajame liitiumit juba kaks korda rohkem kui praegu suudetakse toota. Sama olukord on ka vase, koobalti ja nikliga, rääkimata haruldastest muldmetallidest. Paljud kaevandused asuvad riikides, mis on ebastabiilsed või lihtsalt eiravad inimõigusi ja keskkonnanorme. See kõik viitab sellele, et karm konkurents tooraine pärast seisab ees.
Teine probleem on pädevate inimeste puudus. Karmis toorme-, tööjõu- ja kapitalikonkurentsis vajame inimesi, kes suudaksid panustada rohepöördeks vajalike projektide kavandamisse ja juhtimisse, oleksid võimelised ehitama ja hooldama uut taristut, seadistama uusi tehnoloogiaid, programmeerima nutikaid süsteemihaldusi, arendama kliimaneutraalsust toetavaid finantsinstrumente või korraldama efektiivset avalikku haldust kiiresti muutuvas keskkonnas.
Kliimaneutraalsuse saavutamine avaldab suurimat mõju energia- ja transpordisektori arengule. Vaja on suurendada taastuvenergia, sh rohevesiniku tootmist. Kiiresti tuleb ajakohastada energiataristu. Kogu transpordisektor tuleb üle viia energiatõhusamatele ja CO2-neutraalsematele lahendustele. Lähikümnenditel kasvav andmekeskuste energiavajadus vajab tõhusat ohjamist. Metsanduselt ja maamajanduselt oodatakse oma panust CO2-neutraalsuse saavutamisel. Eestile seni olulise põlevkivienergeetika lõppemisel leiab suurim töökohtade kadu aset mäetööstuses ja kaevanduses. Samal ajal kasvab aga spetsiifiliste oskuste nõudlus sellistes kasvuvaldkondades nagu IKT, keskkonnatehnoloogiad, taastuvenergeetika, jäätmekäitlus, vesiniku tootmine, turismi- ja loomemajandus.
Rohepööre, mida nähakse uue majanduse kasvumootorina, avaldub eeldatavalt just uutes ärimudelites ja ettevõtetes, mis rõhuvad keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele väärtustele. Kasvab konkurents uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks taastuvenergeetikas, sh energia salvestamises ja muundamises, põllumajanduses, ehituses, transpordis ja jäätmesektoris. On prognoositud, et kasvab ettevõtlus, mis on seotud elukaare läbinud toodete ja tooraine kogumise ning taaskasutamisega. Kasvab vajadus osata tootmises kasutada taastuvaid ja taaskasutatavaid materjale ning taastuvenergiat. Uued ärimudelid ja kanalid eeldavad uusi oskusi kliendi- ja müügitöös. Jätkuvalt tähtsustub toote ja teenuste disaini oskus – võime luua lahendusi, mis vastavad klientide vajadustele ning on kogu elukaare võtmes keskkonnasõbralikud ja kulutõhusad. Tähtsaks muutub oskus analüüsida ettevõtte ökoloogilist ja sotsiaalset mõju.
Ringmajanduse peaeesmärk on säilitada toodete ja materjalide väärtus võimalikult kaua, asendades praegu levinud lineaarse majandusmudeli (tooda-kasuta-hülga) ringse majandusmudeliga. Fookuses on eelkõige ressursimahukad valdkonnad, nagu tekstiil, ehitus, teras, elektroonika ja plast. On prognoositud, et üleminek ringmajandusele toob kaasa muutusi sisuliselt kõikides tarneahelates. Töökohad võivad kaduda vanades tarneahelates. Uusi töökohti peaks tekkima materjalide taaskasutuse ja ringlussevõtu valdkonnas, aga ka IKT-sektoris, mis panustab muu hulgas ressursikasutuse jälgimise digilahendustesse.
Paratamatult pole meil kõike nägevat kristallkuuli, mis aitaks prognoose valideerida ja Eesti jaoks kõige paremaid valikuid teha. Meie käekäik sõltub ka sellest, mida teevad meie naabrid, eelkõige põhjamaad. Siinne trendiuuring aitab mõne jõujoone välja tuua ja konteksti avada. Nagu Euroopa Komisjon on rõhutanud, saab igaüks meist oma tegevusega kliima ja keskkonna heaks panustada ning selleks ei ole ükski panus liiga väike.
Erik Kosenkranius
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja
Loe lähemaltSulge