Lae alla trend

Rohepööre kui kasvumootor

Lae alla

Keskkonnamuutused toovad kaasa uued väljakutsed ja võimalused majandusele. Keskkonnatooted ja teenused on uue majanduse kasvumootor, mis loob uusi töökohti ning äri- ja ekspordivõimalusi [1]. Euroopa roheleppe poliitilised eesmärgid on keskendunud C02-heite vähendamisele, ringmajandusele, bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja mürgivaba keskkonna loomisele, kestlikule ja arukale liikuvusele jm [2],  [3]. Rohepöördega kaasnevad poliitiliselt suunatud rahastusvõimalused, nt EL-i taastepaketid, sihtotstarbelised toetused digi- ja rohepöörde võimendamiseks, mille eesmärk on toetada majanduse mitmekesistamist ja inimeste oskuste ajakohastamist [4].

Rohepöördega kaasnev üleminek ringmajandusele mõjutab kõiki valdkondi, hõlmates nii uusi tehnoloogiaid, teenuseid kui ka ärimudeleid [5]. Inimeste oskustel on sealjuures võtmeroll, kuna üleminek eeldab töötajatelt uute oskuste õppimist [6]. Ettevõtteid mõjutavad nii tarbijad kui ka töötajad, kes eeldavad üha suuremat panustamist keskkonnaalaselt jätkusuutlikku tegevusse, kasvab jätkusuutlikku äri- tegevust toetav investeerimine [7],  [8].

Loe lähemaltSulge

Trendi mõju avaldumine

Lae alla

  1. Rohemajandus pakub riikidele konkurentsieeliseid, kuna keskkonnamuutused toovad kaasa uued väljakutsed ja võimalused majandusele (nt ekstreemsed ilmastikutingimused, nagu üleujutused, tormid, epideemiate laialdane levik jms, võivad ohustada paljude majandusharude toimimist või teisalt nt vee nappus võib põhjustada ulatuslikku migratsiooni ja rahvastiku ümberpaiknemist maailmas) (Pärna, 2016 [9]).
  2. Kliimamuutuste sügavad ja pikaajalised mõjud pakuvad uusi väljakutseid ja võimalusi nii töötajatele kui ka ettevõtetele. Ettevõtetest võib saada kõige suurem jätkusuutlikkuse mõjutaja olukorras, kus piiratud ressursside korral on vaja olla üha tõhusam. (ILO, 2019a [10])
  3. Keskkonnatooted ja -teenused on uue majanduse kasvumootor, mis loob uusi töökohti ning äri- ja ekspordivõimalusi, pakub konkurentsieelist nii ettevõtetele kui ka riikidele (Pärna, 2016 [11]).
  4. Rohepöörde suurimad tulukohad on seotud valdkondadega, kus kliimamõju ja valdkonna n-ö tulu-kulu suhe on kõige suurem (Eesti puhul nt peamiselt energeetikas, hoonete kompleksses renoveerimises, vähem tööstuses) (Soomere, 2021 [12]).
  5. Näiteid uutest tehnoloogilistest võimalustest ettevõtluses: taastuvenergia tootmine (biomassi-, päikese-, tuule-, hüdro- ja hoovuste energia), taastuvenergia salvestamine ja muundamine, vee magestamine ja heitvee puhastamine, uued sordid, liigid ja tehnoloogiad taime- ja loomakasvatuses, tootlikkuse suurenda­mine, uued toiduainete töötlemise tehnoloogiad, materjalid ja meetodid hoonete ehitamisel, integreeritud IT (targad majad, linnad, mobiiljuhtimine jms), uued transporditehnoloogiad (Sammul jt, 2015 [13]).
  6. Näiteid uutest teenustest: uued teenused eakatele ja „kliimapõgenikele“, kliimamuutustega seotud õppetegevus, toodete disain taaskasutamiseks suunatava osa suurendamiseks, toodete remont ja parandamine jne (Sammul jt, 2015 [14]).
  7. Näiteid uutest ärimudelitest: sotsiaalne ja kogukondlik ettevõtlus, tööstus­sümbioos, idufirmade tüüpi ettevõtted, uus väärtuspakkumine jne (Sammul jt, 2015 [15]).
  8. Klientide ja töötajate jaoks muutuvad atraktiivseks ettevõtted, mille keskkonnaalased ja sotsiaalsed väärtused langevad kokku nende isiklike väärtustega (ILO, 2019a [16]; PwC, 2018b [17]).
  9. Luuakse stiimuleid ressursside leidlikuks ja tõhusaks kasutamiseks ka organisatsioonide ning ettevõtete tasandil (PwC, 2018b [18]).
  10. EL-i õiglase ülemineku fondist (ÕÜF) toetatakse Ida-Virumaal 1) piirkondi, kus töötab palju inimesi kivisöe, pruunsöe, põlevkivi või turba tootmises; 2) väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, samuti uusi majanduslikke ettevõtmisi, et piirkonnas töökohti luua; 3) investeeringuid üleminekuks puhtale energiale (v.a tuumaelektrijaamade ehitus või likvideerimine) (Sepper ja Michelson, 2020 [19]).
  11. Tehnoloogiline innovatsioon toetab jätkusuutliku energeetika kiiret kasvu (sh biogaaside tootmist) (ILO, 2019a [20]).
  12. Võetakse kasutusele uued tootja omandi (producer ownership) mudelid: toode kui teenus, materjal kui teenus, tulemus kui teenus ja kasutusele keskendunud teenused. Ärimudelite hulka kuuluvad ka tugifunktsioonid, nagu jagamisplatvormid ja digitaalsed lahendused. (Orasmaa jt, 2020 [21]; Ellen MacArthur Foundation, 2020 [22])
  13. Poliitikakujundajad soosivad üha enam inimõigusi ja vastutustundlikku äritegevust (RBC) toetavat poliitikat (ILO, 2019a [23]).
  14. Kuna ettevõtete maine on üha enam võtmetähtsusega, siis kasvab jätkusuutlikku äritegevust toetav investeerimine (ILO, 2019a [24]).
  15. Kasvab materjali- ja energiasäästlike lahenduste juurutamine ning elukaare läbinud toodete ja tooraine kogumine ja taaskasutamine (Orasmaa jt, 2020 [25]).
  16. Materjalide säästmist saab suurendada täiustatud materjalide kasutamise (nt kõrgtugeva terase rakendamine vähendaks materjali kasutamist 30% võrra), ehituskomponentide disaini muutmise ja uuemate ehitustehnikate abil (Material Economics, 2018a [26]; Material Economics, 2018b [27]).
  17. Rohepöörde elluviimiseks tuleks soosida haruldaste muldmetallide kaevandamist keskkonda säästvatel meetoditel (Nael, 2021 [28]).
  18. Ringmajandusele üleminek võib Eestile anda teiste riikide ees konkurentsieelise, võimaldades testida väikeses riigis ringmajanduse jm keskkonnalahendusi (Rosenblad jt, 2020 [29]).

Vaata lisaks megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks.

Loe lähemaltSulge

Trendi mõjutöökohtadele

Lae alla

  1. Pikemate ja raskemate autorongide lubamine Eesti teedele vähendaks veoautojuhtide vajadust lähiaastatel. Sellise lihtsa muudatuse tegemine annaks rasketranspordis 10% CO2 heitmete vähenemist senisest tasemest ning tõstaks alavaldkonna konkurentsivõimet, vähendades liikluskoormust ja kutseliste autojuhtide põuda, sest praeguse kolme auto asemel oleks teedel kaks veokit (Ramler et al. 2023 [30]).
  2. Roheoskusi eeldavate töökuulutuste arv on näiteks Suurbritannias viimase viie aasta jooksul kasvanud 48%, mis peegeldab tungivat vajadust eksperditeadmiste järele sellistes valdkondades nagu keskkonnahoid ja -ohutus, veepuhastus ja keskkonnaõigus. Järjest enam otsitakse tööjõudu taastuvenergia inseneri või -spetsialisti, jätkusuutlikkuse juhi või -nõustaja, kliimamuutuse spetsialisti, CO2-heite analüütiku jms ametikohale. (Jasi, 2023)
  3. Korterelamute renoveerimise tõhustamise ambitsioonika plaani elluviimiseks on vaja rohkem renoveerimisele keskendunud ehitajaid, projekteerijaid ja konsultante. Renoveerimistempo parandamiseks on oluline tõsta erinevate osapoolte pädevust, kvaliteedinõudeid ja -standardeid, et renoveeritavad hooned ja elukeskkond oleksid kvaliteetsed ja elamiseks atraktiivsed ((Soonik et al., 2023 [31]).
  4. Rohepöörde puhul on tähtis töötajate keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine ja ettevõtete võimekus rakendada säästva arengu põhimõtteid (Finnish Agency for Education, s.a [32]). ILO hinnangul võib üleminek energiasäästlikule majandusele juba 2030. aastal luua üleilmselt miljoneid uusi töökohti, kuid see eeldab märkimisväärseid investeeringuid ümberõppesse (International Labour Organisation, 2019 [33]).
  5. Rohepööre mõjutab enim energeetika, mäetööstuse, õlitööstuse, transpordi, põllumajanduse, metsanduse, puidutööstuse, jäätmekäitluse, ärinõustamise, keskkonnakorralduse ja konsultatsiooni, teadus- ja arendustegevuse ning inseneritegevuse valdkondi. Nendel tegevusaladel võib rohepööre lisaks oskuste muutusele tähendada ka ulatuslikku töökohtade kadu või teket (Rosenblad jt, 2020 [34]).
  6. Tegevusaladel, mis ei ole seni olnud rohemajanduse keskmes, tekib vajadus palgata keskkonnaspetsialiste (nt kaubanduses, ehituses ja kinnisvara alal, transpordis) ja/või kasutada keskkonna­alast konsultatsiooni (Rosenblad jt, 2020 [35]).
  7. Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puudus võib jätkusuutliku energeetika sektoris põhjustada nn pudelikaela teket ja takistada majandusliku edu saavutamist (ILO, 2019a [36]).
  8. Üleminekul teenustepõhisele majandusmudelile, kus toodete asemel müüakse teenuseid, suureneb rendi, hoolduse ja remondiga seotud tegevuste osakaal ning kasvab eeldatavasti ka nende tegevustega seotud ametikohtade arv. Samal ajal kahaneb ühekordsete kaupade müük (Orasmaa jt, 2020 [37]).
  9. „Tootja kui omanik“ (producer ownership) -ärimudeli puhul kasvab kutseharidusega oskustöötajate vajadus remondi, renoveerimise ja hoolduse alal (Orasmaa jt, 2020 [38]).
  10. Õiglase ülemineku fondi eesmärgid Ida-Virumaal ja teised ESF-i meetmed toetavad 1) tööotsijate tööle saamise võimalusi ning FIE-na tegutsemist; 2) õigeaegset ja vajadusekohast abi tööturu ja oskuste sobitamisel ning tööturul liikumisel; 3) elukestvat õpet, oskuste täiendamist ja ümberõpet (sh arvestades digioskusi), ametikoha või eriala vahetamist ning ametialast liikuvust; 4) kolmandate riikide kodanike lõimimist (Sepper ja Michelson, 2020 [39]).
  11. Rohemajanduse ettevõtted hindavad rohelise mõttelaadiga töötajaid ja panustavad nende värbamisse (PwC, 2018b [40]).
  12. Personalitöö saab uue rolli nn brändikujundajana (palju rõhku pannakse töökultuuri ja väärtuste loomisele, jätkusuutlikkuse arendamisele ja maineriskide vältimisele) (PwC, 2018b [41]).
  13. Süsiniku jalajälje vähendamiseks tõuseb (nt personalitöös) esiplaanile organisatsioonisiseste ja kliendisuhtlusega seotud virtuaalsete koostöövõrgustike loomine ja hoidmine, virtuaalse suhtluse julgustamine ja reisimisvajaduse minimeerimine (PwC, 2018b [42]).
  14. Tuleb arvestada, et toodete puhul, mille kasutusaeg on lühike ja hooldus-/remondivajadus suur, võib uute tootmine olla mõnda aega jätkuvalt tulusam (Orasmaa jt, 2020 [43]) ning see mõjutab ka töökohtade ja tööjõu vajadust.

Vaata lisaks megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks.

Loe lähemaltSulge

Trendi mõjuoskustele

Lae alla

  1. Rohepööre mõjutab masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse valdkonnas rohkem projekteerimisprotsessi ja inseneride tööd. Keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega (ressursisäästlik materjali- ja energiakasutus, keskkonnasõbralikud energiasisendid) tuleb arvestada juba toote disainimisel (Lepik ja Uiboupin, 2023) [44].
  2. Rohemajandusega seotud valdkonnad tekitavad uusi töökohti kõigil oskustasemetel (Pärna, 2016 [45]).
  3. Kasvab rohemajandusteadmiste ja -oskuste arendamise vajadus juba töötavatel inimestel eri ameti- ja tegevusaladel (Rosenblad jt, 2020 [46]).
  4. Kasvab vajadus osata tootmises kasutada taastuvaid ja taaskasutatavaid materjale ning taastuvenergiat (Orasmaa jt, 2020 [47]).
  5. Koos kliimaalaste kompetentside, loovuse ja innovatsioonivõimega kaasneb klienditöö- ja müügioskuste kasvu vajadus: 1) kliendisuhtlus on pidev võrreldes ühekordse müügiga; 2) tekib vajadus teenuste kohandamiseks; 3) kliendibaasist tuleb luua parem ülevaade; 4) tuleb otsida rist- ja lisamüügivõimalusi (Orasmaa jt, 2020 [48]).
  6. Oskus analüüsida ettevõtte ökoloogilist ja sotsiaalset mõju muutub üha vajalikumaks (EY, 2020 [49]).
  7. Andmemahtude kasvades muutub tarneahelate juhtimine veelgi olulisemaks (ILO, 2019a [50]).
  8. Hinda läheb oskus kaitsta uusi kaubamärke, tagada kvaliteeti ja sotsiaalset vastutustunnet organisatsioonides ning tarneahelates, ettevõtte eesmärke ja väärtusi sõnastada ning edasi anda (PwC, 2018b [51]).
  9. Kognitiivsete ja suhtlemisoskuste olulisust üleminekul ringmajandusele rõhutatakse mitmes rahvusvahelises uuringus (Orasmaa jt, 2020 [52]).
  10. Uute ärimudelite väljatöötamine ja ringmajanduses läbimurde saavutamine nõuab mitmesuguseid pädevusi. Vajadus kasvab nt toote- ja teenuste disaini ning müügi- ja turundusoskuste järele (Orasmaa jt, 2020 [53]).
  11. Toote- ja teenuste disaini oskus on eriti oluline ringmajanduslike projektipõhiste nn rätsepalahenduste loomisel, et vastata ühelt poolt klientide vajadustele ning teisalt olla kulutõhus ja kohanemisvõimeline (Orasmaa jt, 2020 [54]).
  12. Eesti rohekompetentse on vaja arendada tehnoloogiates, toodetes ja teenustes, mida saab ühtlasi suunata ekspordiks (Pärna, 2016 [55]).
  13. Õiglase ülemineku fond toetab Ida-Virumaal majanduse süsinikuneutraalseks muutmiseks vajalike oskuste ja teadmiste omandamist. Oluline on, et uued töökohad oleks samaväärsete sotsiaalsete garantiidega ja mitte kehvemate töötingimustega kui kadunud töökohad. (Sepper ja Michelson, 2020 [56])
  14. Õiglase ülemineku fond toetab Ida-Virumaal üksikisikutele kohandatud koolitust ja ümberõpet (mh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskuste omandamine), tööotsingut, kutse- jm nõustamisteenuseid, juhendamist, töövahendust, ettevõtluse edendamist, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, ettevõtte asutamist jm) (Sepper ja Michelson, 2020 [57]).
  15. Ida-Virumaa õiglast üleminekut peab toetama keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tõstmise, keskkonnahoidlike hoiakute ja käitumisviiside kujundamise abil (Sepper ja Michelson, 2020 [58]).
  16. Ettevõtted koolitavad inimesi tegelema eetiliste dilemmadega ja kaaluma keerulisi majanduslikke ja sotsiaalseid kompromisse. Vabatahtlik tegevus seob inimeste isikliku ja ametialase arengu aspekte. (PwC, 2018b [59])
  17. Varem või hiljem muudab üleminek ringmajandusele kõiki tootmisvaldkondi. Inimeste oskustel on sealjuures kahene roll, kuna üleminek eeldab 1) töötajatelt kohanemist ja uute oskuste õppimist ning 2) haridussüsteemi arendamist uues majandusmudelis vajalike oskuste omandamiseks. (Orasmaa jt, 2020 [60])

Vaata lisaks megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks.

Loe lähemaltSulge

Trendi mõjuühiskonnale, majandusele, haridusele

Lae alla

  1. MKMi andmetel võimaldaks logistika valdkonnas paberdokumentidest loobumine Euroopa Liidus aastas säästa 8 miljardit paberilehte ning tänu sellele säiliks 900 000 puud ja väheneks CO2 heitkogus. E-veoseleht suurendaks läbipaistvust ja tõhusust, sest võimaldab saadetisi kogu tarneahela vältel reaalajas jälgida. Saadetise üleandmisel on e-veoseleht kohe kättesaadav kõigile tarneahela pooltele ja see võimaldab kiiremat arveldusprotsessi. Viimane tähendaks administratiivtööle kuluva aja kokkuhoidu kuni 60% (paberdokumentide käitlemise, e-kirjade saatmise, helistamise, andmete mitmekordse sisestamise jms arvel). Peale selle tooks see kasu avalikule sektorile, sest selline süsteem annaks võimaluse kontrollida digitaalseid dokumente veokit peatamata ehk kiirendaks kontrolliprotsessi ning aitaks luua paremat statistikat  [61].
  2. ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegia (Euroopa Komisjon, 2020 [62]) toob lennunduse esile kui valdkonna, kus järgmistel kümnenditel seisab ees kõige suurem CO2 heite vähendamise hüpe, kuna praegu puuduvad turul heitevabad tehnoloogialahendused ja vajalikud suurinvesteeringud tankimisseadmetesse ja -taristusse.
  3. Lennutranspordi olulise mõjutajana nimetab Rohetiiger (2023 [63]) paketi „Eesmärk 55“ ettepanekud, mis määravad, et kestlike lennukütuste osakaal peab kasvama 2 protsendini aastaks 2025, 20 protsendini aastaks 2035 ja 63 protsendini aastaks 2050.
  4. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2040“ alusuuringu (Sepp et al., 2023 [64]) järgi on rohepöördega seonduv üks olulisemaid mõjureid elukeskkonna kvaliteedi parandamisel.
  5. Kvaliteetse elukeskkonna arengukava alusuuring (Kliimaministeerium, 2024 [65]) toob keskkonnasäästliku ehituse ja hoonete energiatõhususe kõrval esile ka vajaduse keskkonnamõju vähendavate planeerimisviiside järele – näiteks sundliikumiste vähendamise, üksiku hoone kavandamise asemel kvartali või laiema piirkonna tervikliku lahendamise. Ekspertide hinnangul ei ole need planeerimismeetodid Eestis veel levinud. Samuti on välja toodud vajadus rajada kliimakindlaid ja energiasäästvaid ehitisi (nt passiivmajad, hoone disainis ilmakaarte suhtes orientatsiooniga arvestamine, kompaktsus) (Lepik ja Uiboupin, 2024 [66]).
  6. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia järgi on eesmärk enne 2000. aastat Eestis ehitatud hooned 2050. aastaks energiasäästlikuks ja keskkonnasõbralikuks muuta. Eestis rekonstrueerimist vajavate hoonete kogupindala on 54 miljonit ruutmeetrit. Aastaks 2030 tuleb strateegias esitatud jaotuse alusel rekonstrueerida 22% hoonetest, aastaks 2040 64% ja 2025. aastaks 100% rekonstrueerimata hoonete pindalast (sh u 14 000 korterelamut). Samuti pööratakse strateegias tähelepanu vajadusele panustada tööjõu võimekusse ja oskuste arendamisse ning teadlikkuse suurendamisse, taastuvenergia seadmete kasutamisse, jäätmete vähendamisse ehituses ja fossiilkütustest loobumisse. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2020) [67]
  7. Innovaatilised renoveerimislahendused, sh tehases toodetavad tüüplahendused, mis energiasäästu kõrval parandavad funktsionaalselt ka vanade tüüphoonete ruumikvaliteeti, võivad saada Eesti uueks ekspordiartikliks (Metspalu et al., 2023 [68]).
  8. Tööstusvaldkondades on olulisteks rohepöördega seonduvateks tegevusteks ressursside efektiivsem kasutus, ringmajandus ja kliimaneutraalsuse saavutamine, mis mõjutavad nii töökohti kui ka sissetulekuid. Rohepööre suunab kasutusse võtma ressursitõhusaid rohetehnoloogiaid, et toota väiksema materjalikuluga ja ökonoomsemalt. See suunab investeerima taristusse, tootmisseadmetesse ning töötajate oskustesse ja teadmistesse (Lepik ja Uiboupin, 2023 [69]).
  9. Väga suure ohuna keskkonna- ja rohetemaatikaga seoses nähakse seda, et üha karmistuvate keskkonnalaste nõudmiste ja hinnatõusude valguses võib jääda vähemaks põllumajanduse väiketootjaid, kuna nad ei ole võimelised esitatud nõudeid täitma. Samal ajal nähakse suurtootjate puhul ette võimalikku konsolideerumist (Viira 2022 [70]).
  10. Tänapäevase ehitustegevuse suund on liikuda avatud ehitusplatsilt üha enam tehastesse. See avaldab positiivset mõju ka keskkonnasäästlikkusele, aidates vähendada energiakulu ning CO2 heidet. Eestis avaldub see hetkel ennekõike tugevas puitmajade ehituse klastris, kuid ehitussektori tootlikkuse kasvu silmas pidades on oluline, et tehaseline tootmine laieneks jõulisemalt ka teistesse ehitusvaldkondadesse. Tänapäevaste majatehaste kiire kasv mõjutab suurel määral puitmajaehituse ettevõtete konkurentsivõimet, mistõttu on investeeringud arendustegevustesse võtmetähtsusega (MKM. Civitta. 2022 [71]).
  11. Merenduse rohepöörde ühe eestvedajana nähakse Euroopas sadamaid. Euroopa Komisjon on arvamusel, et lisaks lastikäitlemisele ja logistikale on tulevikus sadamate ülesanne toimida tähtsate energiakeskustena ning hallata integreeritud elektri, vesiniku ning muude taastuvate ja vähese CO2 heitega kütusesüsteeme (COM, 2021 [72]).
  12. Inimesed soovivad keskkonnasõbralikumaid tooteid, mille tõttu suureneb puidu kui loodusliku materjali kasutamine, sh puidu kasutamine keemiatööstuse toorainena (nt biodiisel) ning puitmaterjali kasutamine ehitusel (Pärna, 2016 [73]).
  13. Üha enam ettevõtteid toetab vastuseks ühiskondlikule survele, karmistuvatele rahvusvahelistele regulatsioonidele ja loodusvarade vähenemisele eetilisi ja keskkonnahoidlikke tegevuskavu, mis on seotud sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutustunde, inimõiguste, mitmekesisuse, õigluse ja ettevõtluse majanduslikust laiema mõju tunnustamisega (PwC, 2018b [74]).
  14. Ettevõtetel tekivad võimalused võtta meetmeid oma kliimaga seotud riskide vähendamiseks (nt investeerimine kliimuutustest vähem sõltuvatesse tegevusaladesse, tarneahelate muutmine mitmekesisemaks jm) (Singhal ja Sneader, 2021 [75]).
  15. Investeeringud koolitusse ja oskuste arendamisse võivad tõsta ettevõtete ringmajanduse alast pädevust. Täiendavalt tuleb mõista töökeskkonnas toimuvaid muutusi ja reageerida neile uute ärimudelite rakendamisega (nt kasutada rentimist, jagamist ja taaskasutamist soodustavaid platvorme). (Orasmaa jt, 2020 [76])
  16. Arvestades, et keskmine teadlikkus rohemajandusest on paljudel tegevusaladel madal, on vaja riigi ja keskkonnasektori tuge rohepöörde tegevuste ja põhimõtete rakendamisel (Rosenblad jt, 2020 [77]).
  17. Üleminekut uutele ärimudelitele ja omandi ümbermõtestamist saab kiirendada mitmesuguste toetuste ja tarkade otsuste abil (Orasmaa jt, 2020 [78]).
  18. Senisest rohkem tuleb rõhku panna klientide harimisele (nt toote kasutamise versus omamise eelised), klienditeeninduse kõrge taseme saavutamisse ja säilitamisse, investeeringutele tehnoloogiasse ja taristusse (Orasmaa jt, 2020 [79]).
  19. Haridusvaldkonnas võiks keskenduda ettevõtlikkushoiakute kujundamisele, mis on aluseks ettevõtlusaktiivsuse kasvule ning kodanikuühiskonna arengule (Sepper ja Michelson, 2020 [80]).
  20. Ringmajanduse põhimõtete õpetamine tuleb lisada koolituspakkumisse, alustades alusharidusest ja lõpetades kõrgharidusega, kus valdkondade ülesed innovatiivsed projektid peaksid kuuluma juba tasemeõppe kohustuslikku ossa (nt ehitiste elukaare uut tüüpi planeerimine, uued lammutustehnikad, jäätmete vähendamine tööstuses jm) (Orasmaa jt, 2020 [81]).
  21. Teadusasutuste ja kõrgkoolide kaasamist ja panustamist ringmajanduse arendamisse on vaja toetada (Orasmaa jt, 2020 [82]).
  22. Tähtis on usalduslike suhete loomine töötajate ja ühiskonnaga (eriti töökohtade automatiseerimisel), lühiajaliste ärihuvide ja pikaajaliste ühiskondlike huvide tasakaalustamine (PwC, 2018b [83]).
  23. Lisaks majandusprobleemide lahendamisele on Euroopas vaja tegeleda inimeste heaolu küsimustega laiemalt ning saavutada nihe alternatiivsete, tarbimismajandusele vastanduvate majandusmudelite arendamisel (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [84]).
  24. Tähelepanu vajavad ja saavad järgmised tegevused: 1) mikrorahastamine, sotsiaalsete ette­võtete rahastamine ja sotsiaalmajandus; 2) oskused, haridus, koolitus (sh abistatakse tööturul vajalike oskuste ja pädevuste omandamisel); 3) sotsiaaltaristu (sh sotsiaaleluasemed); 4) sotsiaalne innovatsioon; tervishoid; kaasamine ja juurdepääsetavus; 5) sotsiaalse eesmärgiga kultuuritegevus; 6) haavatavate isikute, sh kolmandate riikide kodanike integreerimine (Sepper ja Michelson, 2020 [85]).
  25. Üleminekut tootjaomandi (producer ownership) mudelile soodustab majanduskeskkond, kus 1) mudeli rakendamist arvestatakse ettevõtte maksustamisel; 2) ettevõtlust toetatakse ring­majandust soosivate rahastusmudelite abil; 3) mudelile üleminekut toetab seadusandlik reform; 4) paraneb klientide teadlikkus ja muutub tarbijate käitumine; 5) luuakse ühiseid ärilisi öko­süsteeme ja taristuid (Orasmaa jt, 2020 [86]).

Vaata lisaks megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks.

Loe lähemaltSulge

Allikad

    1. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.

    2. Euroopa Komisjon (2019). Euroopa roheline kokkulepe. Euroopa Komisjoni teatis. COM(2019) 640 final, Brüssel, 11. detsember. Kasutatud 23.05.2021

    3. 4. Euroopa Komisjon (2020). Komisjoni 2021. aasta tööprogramm. Elujõuline liit ebakindlas maailmas. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. COM(2020) 690 final, Brüssel, 19. oktoober. Kasutatud 23.05.2021

    5. 13. 14. 15. Sammul, M., Varblane, U., Vallistu, J., Roose, A., Kaunismaa, I., Timpmann, K., Ukrainski, K., Kask, K., Orru, K., Joller, L., Kiisel, M., Aksen, M., Mardiste, P., Sander, P., Espenberg, S., Puolokainen, T. (2015). Kliimamuutuste mõjude hindamine ja sobilike kohanemismeetmete väljatöötamine majanduse ja ühiskonna valdkondades. Tartu: Tartu Ülikool. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/kliimamuutustega_kohanemine_lopparuanne.pdf

    6. 21. 25. 37. 38. 43. 47. 48. 52. 53. 54. 60. 76. 78. 79. 81. 82. 86. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf

    7. ILO (2019). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021

    8. PwC (2018). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021

    9. 11. 45. 55. 73. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/uuring/8131-2/

    10. 16. 20. 23. 24. 36. 50. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf

    12. Soomere, T. (2021). Teaduse ja majanduse puuduvad lülid. Eesti 200 Ettevõtjate Ühenduse loengusari. 15. aprill.

    17. 18. 40. 41. 42. 51. 59. 74. 83. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf

    19. 39. 56. 57. 58. 80. 85. Sepper, M., Michelson, A. (2020). Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 11.03.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2019/12/Ida-Virumaa-%C3%B5iglase-%C3%BClemineku-v%C3%B5imaluste-anal%C3%BC%C3%BCs_Praxis.pdf

    22. Ellen MacArthur Foundation (2020). The circular economy: a transformative Covid-19 recovery strategy. How policymakers can pave the way to a low carbon, prosperous future. Kasutatud 14.03.2021, https://emf.thirdlight.com/link/gx5sj8wvtaji-jhm1ww/@/preview/1?o

    26. Material Economics (2018a). The Circular Economy – a Powerful Force for Climate Mitigation / Executive summary. Kasutatud 8.04.2021, https://bit.ly/3EW2nwx

    27. Material Economics (2018b). The Circular Economy – a Powerful Force for Climate Mitigation. Kasutatud 9.04.2021, https://media.sitra.fi/2018/06/12132041/the-circular-economy-a-powerful-force-for-climate-mitigation.pdf

    28. Nael, M. (2021). Geoloog Gröönimaa maavaradest: rohepöördeks tuleb just haruldasi muldmetalle kaevandada. ERR uudised, 12. aprill. Kasutatud 10.05.2021, https://www.err.ee/1608175441/geoloog-groonimaa-maavaradest-rohepoordeks-tuleb-just-haruldasi-muldmetalle-kaevandada

    29. 34. 35. 46. 77. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA

    30. Ramler, G., Suu, J., Tramm, T. (2023) Autotranspordi TOP: esikolmik hoiab hinge sees kõrvaläridega. Logistikauudised, 13.09.2023.

    31. Soonik, M., Viires, H. M., Roots, K., Roots, V. (2023). Analüüs ja ettepanekud korterelamute renoveerimise protsesside tõhustamiseks

    32. Finnish Agency for Education. Esitlus. National Forum for Skills Anticipation – Deck of skills cards

    33. International Labour Organisation. (2019). Skills for a greener future. Key findings

    44. 69. Lepik, I., Uiboupin, M. (2023). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: masina-, metalli- ja elektroonikatööstus; mootorsõidukite hooldus ja remont. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda

    49. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf

    61. E-veoseleht

    62. Euroopa Komisjon 2020, Sustainable and Smart Mobility Strategy – putting European transport on track for the Futuure.

    63. Rohetiigri transpordi teekaart, avaldamisel Euroopa Komisjon (2019)

    64. Sepp, V., Raagmaa, G., Noorkõiv, R,; Siim Espenberg, S., Varblane, U., Allik, A., Tubelt, E. (2023). Trendide ruumilise mõju analüüs. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2040“ alusuuring

    65. Kliimaministeerium (2024). Kvaliteetse elukeskkonna arengukava

    66. Lepik, I., Uiboupin, M. (2024) Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitus. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda

    67. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia

    68. Metspalu, P., Oidjärv, T., Tammet, T., Johansson, U., Udén, R., Ying Lee, L., Biemann, M. (2023). Tervikliku ruumipoliitika kujundamine Eesti kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna nimel

    70. Viira, A.-H. (2022). Kestlik toidusüsteem ja rohepoliitika. Eesti Maaülikool.

    71. MKM. Civitta. (2022). Ehituse pikk vaade 2035. 7 suurt sammu.

    72. COM (2021) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus ELi meremajanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel.

    75. Singhal, S., Sneader, K. (2021). The next normal arrives: Trends that will define 2021—and beyond. McKinsey & Company, 4. jaanuar. Kasutatud 17.02.2021, https://www.mckinsey.com/featured-insights/leadership/the-next-normal-arrives-trends-that-will-define-2021-and-beyond

    84. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526