Rohepööre kui kasvumootor

1. Rohepööre mõjutab enim energeetika, mäetööstuse, õlitööstuse, transpordi, põllumajanduse, metsanduse, puidutööstuse, jäätmekäitluse, ärinõustamise, keskkonnakorralduse ja konsultatsiooni, teadus- ja arendustegevuse ning inseneritegevuse valdkondi. Nendel tegevusaladel võib rohepööre lisaks oskuste muutusele tähendada ka ulatuslikku töökohtade kadu või teket. (Rosenblad jt, 2020 [22])
2. Tegevusaladel, mis ei ole seni olnud rohemajanduse keskmes, tekib vajadus palgata keskkonnaspetsialiste (nt kaubanduses, ehituses ja kinnisvara alal, transpordis) ja/või kasutada keskkonna­alast konsultatsiooni (Rosenblad jt, 2020 [23]).
3. Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puudus võib jätkusuutliku energeetika sektoris põhjustada nn pudelikaela teket ja takistada majandusliku edu saavutamist (ILO, 2019a [24]).
4. Üleminekul teenustepõhisele majandusmudelile, kus toodete asemel müüakse teenuseid, suureneb rendi, hoolduse ja remondiga seotud tegevuste osakaal ning kasvab eeldatavasti ka nende tegevustega seotud ametikohtade arv. Samal ajal kahaneb ühekordsete kaupade müük. (Orasmaa jt, 2020 [25])
5. „Tootja kui omanik“ (producer ownership) -ärimudeli puhul kasvab kutseharidusega oskustöötajate vajadus remondi, renoveerimise ja hoolduse alal (Orasmaa jt, 2020 [26]).
6. Õiglase ülemineku fondi eesmärgid Ida-Virumaal ja teised ESF-i meetmed toetavad 1) tööotsijate tööle saamise võimalusi ning FIE-na tegutsemist; 2) õigeaegset ja vajadusekohast abi tööturu ja oskuste sobitamisel ning tööturul liikumisel; 3) elukestvat õpet, oskuste täiendamist ja ümberõpet (sh arvestades digioskusi), ametikoha või eriala vahetamist ning ametialast liikuvust; 4) kolmandate riikide kodanike lõimimist (Sepper ja Michelson, 2020 [27]).
7. Rohemajanduse ettevõtted hindavad rohelise mõttelaadiga töötajaid ja panustavad nende värbamisse (PwC, 2018b [28]).
8. Personalitöö saab uue rolli nn brändikujundajana (palju rõhku pannakse töökultuuri ja väärtuste loomisele, jätkusuutlikkuse arendamisele ja maineriskide vältimisele) (PwC, 2018b [29]).
9. Süsiniku jalajälje vähendamiseks tõuseb (nt personalitöös) esiplaanile organisatsioonisiseste ja kliendisuhtlusega seotud virtuaalsete koostöövõrgustike loomine ja hoidmine, virtuaalse suhtluse julgustamine ja reisimisvajaduse minimeerimine (PwC, 2018b [30]).
10. Tuleb arvestada, et toodete puhul, mille kasutusaeg on lühike ja hooldus-/remondivajadus suur, võib uute tootmine olla mõnda aega jätkuvalt tulusam (Orasmaa jt, 2020 [31]) ning see mõjutab ka töökohtade ja tööjõu vajadust.

Vaata lisaks megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks.

1. Rohemajandusega seotud valdkonnad tekitavad uusi töökohti kõigil oskustasemetel (Pärna, 2016 [32]).
2. Kasvab rohemajandusteadmiste ja -oskuste arendamise vajadus juba töötavatel inimestel eri ameti- ja tegevusaladel (Rosenblad jt, 2020 [33]).
3. Kasvab vajadus osata tootmises kasutada taastuvaid ja taaskasutatavaid materjale ning taastuvenergiat (Orasmaa jt, 2020 [34]).
4. Koos kliimaalaste kompetentside, loovuse ja innovatsioonivõimega kaasneb klienditöö- ja müügioskuste kasvu vajadus: 1) kliendisuhtlus on pidev võrreldes ühekordse müügiga; 2) tekib vajadus teenuste kohandamiseks; 3) kliendibaasist tuleb luua parem ülevaade; 4) tuleb otsida rist- ja lisamüügivõimalusi (Orasmaa jt, 2020 [35]).
5. Oskus analüüsida ettevõtte ökoloogilist ja sotsiaalset mõju muutub üha vajalikumaks (EY, 2020 [36]).
6. Andmemahtude kasvades muutub tarneahelate juhtimine veelgi olulisemaks (ILO, 2019a [37]).
7. Hinda läheb oskus kaitsta uusi kaubamärke, tagada kvaliteeti ja sotsiaalset vastutustunnet organisatsioonides ning tarneahelates, ettevõtte eesmärke ja väärtusi sõnastada ning edasi anda (PwC, 2018b [38]).
8. Kognitiivsete ja suhtlemisoskuste olulisust üleminekul ringmajandusele rõhutatakse mitmes rahvusvahelises uuringus (Orasmaa jt, 2020 [39]).
9. Uute ärimudelite väljatöötamine ja ringmajanduses läbimurde saavutamine nõuab mitmesuguseid pädevusi. Vajadus kasvab nt toote- ja teenuste disaini ning müügi- ja turundusoskuste järele. (Orasmaa jt, 2020 [40])
10. Toote- ja teenuste disaini oskus on eriti oluline ringmajanduslike projektipõhiste nn rätsepalahenduste loomisel, et vastata ühelt poolt klientide vajadustele ning teisalt olla kulutõhus ja kohanemisvõimeline (Orasmaa jt, 2020 [41]).
11. Eesti rohekompetentse on vaja arendada tehnoloogiates, toodetes ja teenustes, mida saab ühtlasi suunata ekspordiks (Pärna, 2016 [42]).
12. Õiglase ülemineku fond toetab Ida-Virumaal majanduse süsinikuneutraalseks muutmiseks vajalike oskuste ja teadmiste omandamist. Oluline on, et uued töökohad oleks samaväärsete sotsiaalsete garantiidega ja mitte kehvemate töötingimustega kui kadunud töökohad. (Sepper ja Michelson, 2020 [43])
13. Õiglase ülemineku fond toetab Ida-Virumaal üksikisikutele kohandatud koolitust ja ümberõpet (mh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskuste omandamine), tööotsingut, kutse- jm nõustamisteenuseid, juhendamist, töövahendust, ettevõtluse edendamist, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, ettevõtte asutamist jm) (Sepper ja Michelson, 2020 [44]).
14. Ida-Virumaa õiglast üleminekut peab toetama keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tõstmise, keskkonnahoidlike hoiakute ja käitumisviiside kujundamise abil (Sepper ja Michelson, 2020 [45]).
15. Ettevõtted koolitavad inimesi tegelema eetiliste dilemmadega ja kaaluma keerulisi majanduslikke ja sotsiaalseid kompromisse. Vabatahtlik tegevus seob inimeste isikliku ja ametialase arengu aspekte. (PwC, 2018b [46])
16. Varem või hiljem muudab üleminek ringmajandusele kõiki tootmisvaldkondi. Inimeste oskustel on sealjuures kahene roll, kuna üleminek eeldab 1) töötajatelt kohanemist ja uute oskuste õppimist ning 2) haridussüsteemi arendamist uues majandusmudelis vajalike oskuste omandamiseks. (Orasmaa jt, 2020 [47])

Vaata lisaks megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks.

1. Inimesed soovivad keskkonnasõbralikumaid tooteid, mille tõttu suureneb puidu kui loodusliku materjali kasutamine, sh puidu kasutamine keemiatööstuse toorainena (nt biodiisel) ning puitmaterjali kasutamine ehitusel (Pärna, 2016 [48]).
2. Üha enam ettevõtteid toetab vastuseks ühiskondlikule survele, karmistuvatele rahvusvahelistele regulatsioonidele ja loodusvarade vähenemisele eetilisi ja keskkonnahoidlikke tegevuskavu, mis on seotud sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutustunde, inimõiguste, mitmekesisuse, õigluse ja ettevõtluse majanduslikust laiema mõju tunnustamisega (PwC, 2018b [49]).
3. Ettevõtetel tekivad võimalused võtta meetmeid oma kliimaga seotud riskide vähendamiseks (nt investeerimine kliimuutustest vähem sõltuvatesse tegevusaladesse, tarneahelate muutmine mitmekesisemaks jm) (Singhal ja Sneader, 2021 [50]).
4. Investeeringud koolitusse ja oskuste arendamisse võivad tõsta ettevõtete ringmajanduse alast pädevust. Täiendavalt tuleb mõista töökeskkonnas toimuvaid muutusi ja reageerida neile uute ärimudelite rakendamisega (nt kasutada rentimist, jagamist ja taaskasutamist soodustavaid platvorme). (Orasmaa jt, 2020 [51])
5. Arvestades, et keskmine teadlikkus rohemajandusest on paljudel tegevusaladel madal, on vaja riigi ja keskkonnasektori tuge rohepöörde tegevuste ja põhimõtete rakendamisel (Rosenblad jt, 2020 [52]).
6. Üleminekut uutele ärimudelitele ja omandi ümbermõtestamist saab kiirendada mitmesuguste toetuste ja tarkade otsuste abil (Orasmaa jt, 2020 [53]).
7. Senisest rohkem tuleb rõhku panna klientide harimisele (nt toote kasutamise versus omamise eelised), klienditeeninduse kõrge taseme saavutamisse ja säilitamisse, investeeringutele tehnoloogiasse ja taristusse (Orasmaa jt, 2020 [54]).
8. Haridusvaldkonnas võiks keskenduda ettevõtlikkushoiakute kujundamisele, mis on aluseks ettevõtlusaktiivsuse kasvule ning kodanikuühiskonna arengule (Sepper ja Michelson, 2020 [55]).
9. Ringmajanduse põhimõtete õpetamine tuleb lisada koolituspakkumisse, alustades alusharidusest ja lõpetades kõrgharidusega, kus valdkondade ülesed innovatiivsed projektid peaksid kuuluma juba tasemeõppe kohustuslikku ossa (nt ehitiste elukaare uut tüüpi planeerimine, uued lammutustehnikad, jäätmete vähendamine tööstuses jm) (Orasmaa jt, 2020 [56]).
10. Teadusasutuste ja kõrgkoolide kaasamist ja panustamist ringmajanduse arendamisse on vaja toetada (Orasmaa jt, 2020 [57]).
11. Tähtis on usalduslike suhete loomine töötajate ja ühiskonnaga (eriti töökohtade automatiseerimisel), lühiajaliste ärihuvide ja pikaajaliste ühiskondlike huvide tasakaalustamine (PwC, 2018b [58]).
12. Lisaks majandusprobleemide lahendamisele on Euroopas vaja tegeleda inimeste heaolu küsimustega laiemalt ning saavutada nihe alternatiivsete, tarbimismajandusele vastanduvate majandusmudelite arendamisel (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [59]).
13. Tähelepanu vajavad ja saavad järgmised tegevused: 1) mikrorahastamine, sotsiaalsete ette­võtete rahastamine ja sotsiaalmajandus; 2) oskused, haridus, koolitus (sh abistatakse tööturul vajalike oskuste ja pädevuste omandamisel); 3) sotsiaaltaristu (sh sotsiaaleluasemed); 4) sotsiaalne innovatsioon; tervishoid; kaasamine ja juurdepääsetavus; 5) sotsiaalse eesmärgiga kultuuritegevus; 6) haavatavate isikute, sh kolmandate riikide kodanike integreerimine (Sepper ja Michelson, 2020 [60]).
14. Üleminekut tootjaomandi (producer ownership) mudelile soodustab majanduskeskkond, kus 1) mudeli rakendamist arvestatakse ettevõtte maksustamisel; 2) ettevõtlust toetatakse ring­majandust soosivate rahastusmudelite abil; 3) mudelile üleminekut toetab seadusandlik reform; 4) paraneb klientide teadlikkus ja muutub tarbijate käitumine; 5) luuakse ühiseid ärilisi öko­süsteeme ja taristuid (Orasmaa jt, 2020 [61]).

Vaata lisaks megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks.