Lae alla megatrend

Rahvastikumuutused suunavad arengut

21. sajand kui maailma elanike arvu stabiliseerumise sajand, rände sajand ja vananemise sajand

Lae alla

21. sajand rahvastiku vaates on maailma elanike arvu stabiliseerumise sajand, rände sajand ja vananemise sajand. Maailma rahvastik 21. sajandil küll kasvab, kuid kasvutempo on aeglustuv. ÜRO rahvastikudivisjoni prognoosi keskmise variandi kohaselt suureneb Maa praegune 7,8 miljardi suurune elanikkond aastaks 2050 ligikaudu 9,7 miljardi inimeseni ja stabiliseerub aastaks 2100 ligikaudu 10,9 miljardi inimese juures. See tähendab, et maailma elanike arv kasvab igal aastal 30 Eesti riigi jagu.

Prognoositav Maa elanike arv sõltub peamiselt sündimusest, sest rändel puudub globaalses vaates mõju rahvaarvu muutusele ning suured muutused eluea pikenemises on suuremas osas maailma riikides juba toimunud. Sündimuse erinevused maailma riikide vahel on suuremad kui erinevused oodatavas elueas, mõjutades põhitegurina ka Maa rahvaarvu prognoose. Kõrge sündimuse stsenaariumi kohaselt võib maailma elanikkond kasvada 2100. aastaks 16 miljardi inimeseni. Madala sündimuse stsenaariumi korral võib maailma elanike arvu tipp olla 21. sajandi keskel ning kahaneda 2100. aastaks 7 miljardi inimeseni. Kui kõrge sündimuse stsenaarium ei ole kuigi realistlik, arvestades sündimuse kiiret langust maailmas, siis sündimuse keskmisest kiiremat vähenemist ei saa välistada.

Kõik ÜRO rahvastikuprognoosi stsenaariumid eeldavad sündimuse langust, lihtsalt languse kiirus erineb. Iga naine sünnitab täna keskmiselt vähem lapsi kui eile ja homme vähem lapsi kui täna. Maailma rahvastiku kasvu põhjustab aga asjaolu, et pereealiste inimeste arv kasvab varasema kõrge sündimuse tõttu. Seega iseloomustab maailma elanikkonda käesoleval sajandil kaks esmapilgul vastandlikku muutust: inimeste arv kasvab, kuid keskmine pere suurus muutub järjest väiksemaks. See tähendab, et nii vanematel kui ka riikidel on iga lapse jaoks keskeltläbi rohkem aega, tähelepanu ja raha, mis suure tõenäosusega tagab haridustaseme kiire kasvu kogu maailmas. Kui vaadata inimarengu indeksi muutust maailma riikides, siis näeme juba suundumist ühtlustumisele. See on eelkõige tingitud oodatava eluea ja haridustaseme erinevuste vähenemisest riikide vahel. Pikemas perspektiivis annavad muutused sündimuses ja haridustasemes positiivse tõuke erinevuste vähenemisele ka indeksi kolmandas komponendis ehk riikide jõukuses.

Kui maailma elanike arv kasvab tõenäoliselt kogu 21. sajandi vältel, siis kolme peamist vanuserühma — lapsi, tööealisi ja eakaid — ootavad ees erisuunalised muutused. ÜRO rahvastikuprognoosi keskmise stsenaariumi korral on kuni 14- aastaste laste arv maailmas just praegu stabiliseerumas, millele järgneb sajandi lõpuosas juba kahanemine. Kõige aktiivsemalt rändavad 15–24-aastased noored ning seda nii riikide vahel kui ka sees (linnastumine). Sellises peamises rändeeas noorte arv maailmas kasvab kuni aastani 2050 ja stabiliseerub siis sajandi lõpuni. 21. sajand on seetõttu rände sajand ning oodata võib jätkuvalt ulatuslikku rahvastiku ümberpaiknemist nii riikide vahel kui ka sees. Riikidevaheline ränne ei pruugi olla aga sama jääva olemusega, kui see seni on olnud. Juhul kui praegustes väljaränderiikides väheneb kõigepealt sündimus ning seejärel ajalise nihkega paraneb oluliselt inimeste haridustase ja jõukus, võib arvata, et märksa enam on tagasirändajaid ja teisi ajutise riikidevahelisi rände liike, sh õpirännet.

Tööealiste inimeste arv stabiliseerub samuti märksa varem kui maailma elanike arv tervikuna, ÜRO keskmise prognoosistsenaariumi korral pärast aastat 2050. Juhul kui sündimus langeb keskmisest kiiremini, võib ka tööealiste inimeste arv stabiliseeruda varem. Nii näitavad demograafilised protsessid, et töökäte arvule üles ehitatud majanduse strateegiad on rajatud väga haprale alusele. Noorte ja tööealiste inimeste arvu stabiliseerudes ja vähenedes võistlus inimeste pärast järjest suureneb ning võistlustulle asuvate riikide nimekiri pikeneb. USA ja Euroopa kõrvale astub varem või hiljem Hiina ja siis riburada ka teised riigid. Loodetavasti kasvab sellisest riikide- vahelisest konkurentsist inimeste pärast kasu inimestele endile, andes võimaluse oma tööaega senisest kallimalt müüa. Teisalt tiivustab noorte ja tööealiste inimeste arvu kasvu lõppemine ettevõtete tasandil innovatsioone, sest senisel hulgal inimesi ei ole võimalik enam tulevikus palgata. Konkurents inimeste pärast viib struktuursete muutusteni majanduses ja tööturul. Ettevõtted ja sektorid, mis on konkurentsis inimeste pärast edukamad, kasvavad, samas kui ettevõtted, kes selles konkurentsis alla jäävad, hääbuvad.

Kui laste, noorte ja tööealiste inimeste arv 21. sajandil stabiliseerub, siis eakate inimeste arv mitte lihtsalt ei kasva, vaid kasv saab juba praegusest olema eksponentsiaalne. Veelgi enam, kõik ÜRO prognoosi stsenaariumid näitavad 65-aastaste ja vanemate puhul väga sarnast muutust ehk kõige kindlamad saame olla selles, et 21. sajand on Maa elanikkonna kiire vananemise sajand. Kui veel 2010. aastal oli 65-aastaseid ja vanemaid inimesi maailmas 0,5 miljardit, siis 2050. aastaks see arv kolme- ja 2100. aastaks viiekordistub. Mida see tähendab pensionisüsteemidele? Juhul kui konkurents inimeste pärast aitab suurendada jõukust ja selle kaudu maksutulu ning kui kasvavad tervelt elatud aastate arv ja pensionile jäämise iga, võib sättida kõik panused senisele pensionisüsteemile. Kui need eeldused aga paika ei pea, ei saa praeguste lahenduste toimimisele 21. sajandi teise poole maailmas loota.

Tiit Tammaru
Tartu Ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli juhataja, linna- ja rahvastikugeograafia professor

Loe lähemaltSulge

Megatrendi mõjutöökohtadele

Lae alla

  1. Maailma rahvastiku prognoositav kasv on 7,7 mld-lt 2019. aastal 9,7 mld-ni aastaks 2050. See mõjutab laialdaselt globaalset julgeolekut, linnastumist, riikidevahelist rännet, energia tarbimist, sotsiaalseid ja majanduslikke arengusuundumusi, elukeskkonda ning paljusid muid valdkondi. Mõjud ei jagune ühtlaselt ning osa maailmajagude ja riikide jaoks on muutused suuremad kui teiste jaoks. (United Nations, 2019a [1]; Arenguseire Keskus, 2020b [2])
  2. Kõige kiiremini kasvab rahvastik Aafrikas. Aasia rahvaarv stabiliseerub sajandi keskpaigaks ja sealt edasi hakkab vähenema. Hiinal tekivad demograafilised probleemid juba varem, mida mh võimendas praeguseks lõpetatud ühe lapse poliitika. (ILO, 2019a [3]; Eamets, 2018 [4]) Aastal 2030 on Aafrika ja Aasia koduks ligi kolmveerandile maailma tööealisest elanikkonnast (Demographic changes…, 2015 [5]).
  3. Ressursiprobleemid ja kliimamuutus, konfliktid ja peamises rändeeas inimeste arvu kasv vähem jõukates riikides ning elatustasemete jätkuvalt suur erinevus võrreldes jõukate riikidega toetavad jätkuvat rännet arenenud riikide suunas (Eamets jt, 2018 [6]).
  4. Väljaspool sünniriiki elavate inimeste arv on aasta-aastalt kasvanud: 2019. aastal elas väljaspool sünniriiki 272 mln inimest. (Suurimad rändekoridorid on arengumaadest arenenud riikidesse, nagu USA, Prantsusmaa, Venemaa Föderatsioon, Araabia Ühendemiraadid ja Saudi Araabia.) (International Organization for Migration, 2019 [7])
  5. Maailmas on üha enam ka lühiajalist töötamist ja õppimist väljaspool kodumaad. OECD hinnangul keskenduvad sisserände tööturumõju uuringud sageli püsirände uurimisele (alalised sisserändajad), kuid märkimisväärset mõju võib tööturule avaldada ka ajutine ränne (sh ajutine töötamine, õpiränne). Näiteks kahekümnest vaadeldud OECD riigist kuues lisas ajutine ränne residentide tööhõivele juurde 2% või rohkem (nt Luxembourg, Šveits). Ajutine tööränne panustab enim ehitus- ja tootmissektorisse. (OECD, 2019d [8])
  6. Tärkavate majanduste osakaal maailmamajanduses kasvab, tekivad uued riigipiire ületavad ettevõtluse ökosüsteemid ja sellega seotud uued rändemustrid ehk suureneb klastrite ja võrgustike osatähtsus äris (Eamets jt, 2018 [9]).
  7. Mida edukam on riik, seda atraktiivsem on see ka sisserändajatele. Eesti on muutunud väljarände riigist sisserände riigiks. Senisest rohkem on tagasi tulema hakanud meie oma kodanikud, kes pärast EL-iga ühinemist massiliselt Eestist lahkusid. (Eamets jt, 2018 [10]) Kui Eestist väljarändajate seas on ülekaalus teistesse EL-i liikmesriikidesse, eelkõige Soome läinud inimesed, siis sisserändajate seas moodustavad lisaks EL-i liikmesriikidest naasnud tagasirändajatele suure osa ka kolmandatest riikidest, eelkõige Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest tulnud inimesed (Anniste, 2018a [11]).
  8. Elanikkond vananeb pea kõikjal maailmas, eriti aga arenenud riikides, sh Eestis (United Nations, 2019a [12]; Eamets jt, 2018 [13]). EL-is oli 2020. aasta seisuga iga 65-aastase ja vanema inimese kohta keskmiselt kolm tööealist elanikku (15–64 a) ning prognoositakse, et aastaks 2100 on neid juba alla kahe (Eurostat. Old-age-dependency ratio… [14]; Old-age dependency…, 2020 [15]).
  9. Tööturg muutub eripalgelisemaks ja suureneb tööturu paindlikkus. Kasvab väljaspool kodumaad nii alaliselt kui ka ajutiselt elavate inimeste arv. (Eamets jt, 2018 [16])
  10. Inimeste elu- ja tööiga pikenevad ning järjest enam töötavad koos eri põlvkonnad (PwC, 2018b [17]; European Political Strategy Centre, 2019 [18]; Eamets, 2018 [19]; Demographic changes…, 2015 [20]).
  11. Kui Euroopa hõbemajandus (üle 50-aastastega seotud majandustegevus) oleks võrreldav suveräänse riigiga, oleks see suuruselt kolmas majandus maailmas, jäädes maha ainult USA-st ja Hiinast. Hõbemajanduse osakaal kasvab. On ennustatud, et aastaks 2025 ulatub Euroopa hõbemajanduse panus SKP-sse 6,4 triljoni euro ja 88 mln töökohani. (Technopolis|group ja Oxford Economics, 2018 [21])
  12. Aktiivne vananemine hea tervise juures võimaldab inimestel kauem töötada, rohkem reisida, omandada uusi teadmisi. Uued tehnoloogiad (nt targa kodu lahendused, veebipõhised terviseteenused ja mobiilsed terviserakendused, hooldusrobotid jm) pakuvad võimalusi pikemaks iseseisvaks toimetulekuks oma kodus. (Technopolis|group ja Oxford Economics, 2018 [22])
  13. ÜRO prognoosib, et aastaks 2030 elab kaks kolmandikku maailma rahvastikust (4,9 mld) linnades, seejuures suurem osa ehk umbes kolmandik elab keskmise suurusega linnades (alla 1 mln elaniku) (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [23]; PwC, 2018b [24]).
  14. Vaatamata sellele, et COVID-19 pandeemia algusperioodi prognoosides ennustati tööhõive olulist vähenemist tulevikus (Euroopa Komisjon, 2020c [25]), on veel vara öelda, kas COVID-19 kriis muudab pikaajalisi prognoose. Sõltuvalt viiruse levikust võib see veelgi vähendada inimeste aktiivsust tööturul. Eelkõige noorte töötuse vastu võitlemine ja rohkemate inimeste tööturule meelitamine muutub seetõttu veelgi pakilisemaks proovikiviks. (Euroopa Komisjon, 2020e [26])
  15. Suureneb surve madalama kvalifikatsiooniga töötajatele (nt nulltööajaga töölepingud, alahõivatus). Kõrgelt kvalifitseeritud töötajatel on töölepingu läbirääkimisvõime suurem ning tööturg võib seetõttu jätkuvalt polariseeruda. (Eamets, 2018 [27]) Selle tulemusena kasvab sissetulekute ebavõrdsus, mis kandub teistesse eluvaldkondadesse (haridus, eluase, vaba aeg jne) (Eamets jt, 2018 [28]).
  16. Nii Y- kui ka Z-põlvkonna vaated maailmale on COVID-19 kriisist taastumisel ja majanduse arendamisel ülisuure tähtsusega. Tööandjad peaksid arendama nende põlvkondadega dialoogi ning püüdma mõista, millised on nende mured ja püüdlused. Keskkonna jätkusuutlikkuse ja kliimamuutuse teemadega tegelemine, kogukonnategevuste toetamine, ebavõrdsuse vähendamine, sotsiaalne vastutustundlikkus ning ka vaimse tervise hoidmine on teemad, mis lähevad uute põlvkondade töötajatele väga korda. (Deloitte, 2020 [29])
  17. Eesti on aastaid olnud n-ö väljaränderiik, kus riigist on lahkunud märksa rohkem inimesi kui siia tulnud. Alates 2015. aastast on toimunud suured muutused Eesti välisrändes ning sellest ajast alates on välisrände saldo püsinud positiivne. Arvestades viimase aastakümne sisserände järkjärgulist kasvamist Euroopasse ja Eestisse, aina kasvavat muret töötajate puuduse üle ka Eestis ning asjaolu, et peamises väljarändeeas põlvkond Eestis on varasemast väiksem, ei ole väga tõenäoline, et Eesti muutuks lähiajal taas väljaränderiigiks. (Anniste, 2018a [30])
  18. Eestil tuleb kujundada tark rändepoliitika, mis ühelt poolt võtab arvesse tööturu ja kõrgkoolide vajadusi, kuid teisalt arvestab ühiskonna lõimumisvõimekusega. Targalt juhitud rändepoliitika aitab ära hoida massilise sisserändega seotud sotsiaalseid probleeme ja vähendab marginaliseerumise, radikaliseerumise ja julgeolekuga seotud riske. (Eamets jt, 2018 [31])

Loe lähemaltSulge

Megatrendi mõjuoskustele

Lae alla

  1. Vananeva ja väheneva rahvastikuga ühiskondades, kus inimeste tööiga pikeneb ning ameteid vahetatakse sagedamini, muutub veelgi tähtsamaks inimeste elukestev õpe. Euroopa vajab kõrgelt kvalifitseeritud, hästi koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu. Lähiaastatel peavad miljonid eurooplased end täiendama või omandama uusi (kõrgema taseme) oskusi. Vajalike oskustega tööjõu ja talentide meelitamine välismaalt võib samuti aidata tööturu vajadusi rahuldada. (Euroopa Komisjon, 2020e [32]; Puur jt, 2018 [33])
  2. Madala haridustasemega inimeste oskuste arendamine on jätkuvalt hädavajalik. EL-is katkestab üle 10% noortest vanuses 18–24 oma haridustee või lõpetab selle väga madala kvalifikatsiooniga. (Euroopa Komisjon, 2020e [34]) Eestis oli selliste noore osakaal 2019. aastal 9,8% (mehed 12,7% ja naised 6,9%) (Haridus- ja Teadusministeerium, 2020 [35]).
  3. Toetamist vajab vanemaealiste töötajate oskuste arendamine, kuna eakate inimeste jaoks võib ümberkvalifitseerumine ja uue töökohaga kohanemine olla raskem (ILO, 2017 [36]; OECD, 2019a [37]).
  4. Digitaalne revolutsioon ja interneti kiire levik on inimeste elu ja harjumusi väga palju muutnud. Digitaliseerimine võib suurendada tootlikkust ja majanduskasvu, kuid ebaühtlane juurdepääs internetile tekitab digitaalse lõhe, mis on muutumas üheks ebavõrdsuse oluliseks mõõtmeks. Ebapiisavad digioskused, erinevused oskuste tasemes ja ebaühtlane internetiühendus süvendavad lõhet nii inimeste kui ka piirkondade vahel veelgi. (Euroopa Komisjon, 2020e [38])
  5. Hõbemajandus loob uusi kõrgema oskustasemega töökohti (nt meditsiini- ja hooldusteenuste integreeritud lahenduste ning tervisetehnoloogiate arendamine, hooldusrobotite arendus, targa kodu rakenduste loomine jne). Samuti pakub hõbemajandus võimalusi madalama kvalifikatsiooniga töötajate ümberõppeks (nt vanemaealiste ja hooldustöötajate digioskuste arendamine tervisetehnoloogiate kasutamiseks jne). (Technopolis|group ja Oxford Economics, 2018 [39])
  6. Oskuste puudujäägi probleemi lahendus seisneb inimestesse ja nende oskuste omandamisse investeerimises ning koolitusvõimaluste kättesaadavuse parandamises. Täiendus- ja ümberõppele kaasaaitamine nõuab riikide, ettevõtete, sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade koostööd ning investeeringuid nii era- kui ka avalikust sektorist. (Euroopa Komisjon, 2020e [40]) Eakatesõbralikud ülikoolid ja haridusasutused laiemalt saaksid kaasa aidata ka vanemaealiste oskuste täiendamisele ja ümberõppele ning toetada nende karjäärimuutusi (Technopolis|group ja Oxford Economics, 2018 [41]).
  7. Kliimaneutraalsele ja digitaalsele majandusele üleminek võib aidata suurendada tootlikkust. Õiglane üleminek on hädavajalik kõigile neile, kes peavad õppima uusi oskusi või vahetama töökohta. Euroopa peab tagama vajalike oskuste, sh rohe- ja digioskuste õpetamise. Enne COVID-19 kriisi oli Euroopas umbes 1 mln vaba digitehnoloogia spetsialisti ametikohta ja 70% ettevõtetest ütles, et nad viivitavad investeeringutega, kuna ei leia õigete oskustega inimesi. Selle põhjuseks on asjaolu, et tervelt 29%-l EL-i elanikest olid 2019. aastal madala taseme digioskused, samas kui 15%-l puudusid need üldse. (Euroopa Komisjon, 2020e [42])
  8. Murrangulistel aegadel muutuvad väga oluliseks üld- ehk ülekantavad oskused, mis võimaldavad toime tulla eri valdkondades ja ametialadel. Sellisteks oskusteks on nt kriitiline mõtlemine, (virtuaalsetes) meeskondades töötamise oskus, matemaatiline mõtlemine, empaatiavõime, eri kultuuride tundmine, samuti suhtlemis- ja koostööoskus, loovus, aga ka ettevõtlus- ja juhtimis­oskused ning infotehnoloogia- ja digioskused. (Eamets jt, 2018 [43]; ILO, 2017 [44])
  9. Lisaks ülekantavatele oskustele on vaja tagada ka teiste tööturul vajaminevate oskuste arendamine. Tähelepanu pööramine nii kutseõppesüsteemi arendamisele kui ka STEAM- (ingl) ehk MATIK-ainete (matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria, kunstid) õpetamisele võivad tuleviku innovatsioonivaldkondadele oluliselt kaasa aidata. (ILO, 2017 [45])
  10. Uued organisatsioonid on üha mitmekultuurilisemad, kus sageli toimub suhtlus üle riigipiiride ning kus töötavad spetsialistid maailma eri riikidest (ILO, 2019a [46]). Hea keeleoskus muutub tööks vajalikuks baastingimuseks. Tähtsamaks muutub eri kultuuride tundmine ja hea suhtlemis­oskus. Tööd tehakse vahelduvates ja mitmekülgsetes meeskondades, sageli ka virtuaalsete või hübriidtiimidena. Järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata mitmekultuurilise töökeskkonna ja organisatsiooni sisekommunikatsiooni kujundamisele ning personaalsele lähenemisele töötajatele. (Rosenblad jt, 2018 [47])
  11. Arvestades üha kasvavat töörännet, muutub järjest olulisemaks probleemiks sisserändajate oskuste tunnustamine ning sisuka ja oskustele vastava töö võimaldamine. Hõiveprogrammid, mille eesmärk on madala kvalifikatsiooniga töökohtade täitmine, peaksid muu hulgas aitama tagada inimestele normaalsed töö- ja elamistingimused. (ILO, 2016 [48])

Loe lähemaltSulge

Megatrendi mõjuühiskonnale, majandusele, haridusele

Lae alla

  1. Maailma rahvastiku suuruse ja struktuuri määravad ära sündimus ja suremus, riikide puhul on märkimisväärseks mõjuteguriks ka ränne (United Nations, 2019a [49]). Eestis on loomulik iive ehk sündide ja surmade vahe jätkuvalt negatiivne. 2020. aastal suri 2602 inimest rohkem kui sündis (sündimuse üldkordaja 1000 elaniku kohta oli 9,9 ning suremuse üldkordaja 11,9). Rahvaarv on alates 2015. aastast kasvanud rände toel, kuid see suurendab peamiselt meeste arvu, samas kui naiste arv väheneb aasta-aastalt (Statistikaamet. Ränne haldusüksuse või… [50]).
  2. Peaaegu pool kogu maailma rahavastikust elab riigis või piirkonnas, kus sündimus naise kohta kogu elu jooksul ehk summaarne sündimuskordaja on alla 2,1 ehk alla rahvastiku taastootmise taset (United Nations, 2019a [51]). Eestis on sündimus kogu taasiseseisvuse ajal olnud taastetasemest tunduvalt väiksem. Eesti summaarne sündimuskordaja 2020. aastal oli 1,58 (Statistikaamet. Sündimuse näitajad. [52]).
  3. Paljusid maailma riike iseloomustab ulatuslik sisseränne. Aastatel 2010–2020 ületas positiivne rändesaldo 200 000 inimese piiri 36 riigis või piirkonnas, seejuures 14 riigis on see üle 1 mln (nt Jordaania, Liibanon, Türgi). (United Nations, 2019a [53])
  4. Üha enam avaldavad inimeste liikumisele mõju keskkonna- ja kliimamuutused. 2018. ja 2019. aastal toimusid äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu suured inimeste ümberasustamised nt Mosambiigis, Filipiinidel, Hiinas, Indias ja Ameerika Ühendriikides. (International Organization for Migration, 2019 [54])
  5. Suurenevad konfliktid piiratud loodusressursside tõttu, millel on mõju maailmaturu hindadele. Kliimamuutused ja ressursside piiratus võivad tuua kaasa rahutused, kodusõjad ja vallutused. Erinevad keskkonnamuutused, nagu puhtale veele juurdepääsu puudumine, kõrbestumine või maailmamere taseme tõus, tekitavad ulatuslikke kliimapõgenike voogusid. (Eamets, 2018 [55])
  6. Juhul kui kliimameetmeid ei asuta võtma, võib Maailmapanga andmetel 2050. aastaks kuni 143 mln Sahara-taguses Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Ladina-Ameerikas asuvat inimest olla sunnitud kliimamuutuse avalduma hakkavate mõjude tõttu oma riigis ümber asuma. (Rigaud jt, 2018 [56])
  7. Tänapäevane tehnoloogia võib muuta linnapiirkonnad märkimisväärselt puhtamateks, turvalisemateks ja tõhusamateks keskkondadeks, nn nutikateks linnadeks, kuid see eeldab, et linnas on olemas soov muutusteks ja ressursid muutuste elluviimiseks (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [57]).
  8. Ebavõrdsuse ja segregatsiooni tase on kõrgem madalama sissetulekuga riikide linnades, kuid selle kasv on kiirem kõrgema sissetulekuga riikide linnades. Paljudes linnades on tööjõud n-ö professionaliseerumas ehk kõrgema sissetulekuga spetsialistide osakaal tööjõu struktuuris kasvab ning ühtlasi kasvab ka kõrgemasse sotsiaalmajanduslikku gruppi kuuluvate inimeste osakaal. (Urban Socio-Economic…, 2021 [58])

Loe lähemaltSulge

Allikad

    1. 12. 49. 51. 53. United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division (2019a). World Population Prospects 2019: Highlights (ST/ESA/SER.A/423). Kasutatud 28.03.2021, https://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2019_Highlights.pdf

    2. Arenguseire Keskus (2020b). Globaalsed jõujooned 2035. Stsenaariumid ja tähendus Eesti jaoks. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/02/2020_globaalsed-joujooned_aruanne.pdf

    3. 46. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf

    4. 19. 27. 55. Eamets, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? Riigikogu Toimetised 37, 31:42. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf

    5. 20. Demographic changes leading up to the 2030. (2015). ILO kodulehekülg, Future of Work - Major trends. Kasutatud 28.03.2021, https://www.ilo.org/global/topics/future-of-work/trends/WCMS_545623/lang--en/index.htm

    6. 9. 10. 13. 16. 28. 31. 43. Eamets, R., Puur, A., Piirits, M., Anniste, K., Sakkeus, L., Klement, M. (2018). Eesti tööjõu prognoos: sisseränne vs hõivemuutus. RITA-ränne projekt. Kasutatud 28.03.2021, https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/luhikokkuvote_1_toojou_pakkumine_sisseanne_ja_hoive_4_02.07.2018.pdf

    7. 54. International Organization for Migration (IOM) (2019). World Migration report 2020. Kasutatud 4.05.2021, https://publications.iom.int/system/files/pdf/wmr_2020.pdf

    8. OECD (2019d). International Migration Outlook 2019. OECD Publishing, Paris. https://doi.org/10.1787/c3e35eec-en

    11. 30. Anniste, K. (2018a). Rändetrendid maailmas, Euroopas ja Eestis. Poliitikauuringute Keskus Praxis. RITA-ränne projekt. Kasutatud 28.03.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/02/rita_ranne.pdf

    14. Eurostat. Old-age-dependency ratio. Eurostati andmebaas. Kasutatud 3.05.2021, https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tps00198/default/table?lang=en

    15. Old-age dependency ratio increasing in the EU. (2020). Eurostati kodulehekülg, 13. juuli. Kasutatud 3.05.2021, https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-/ddn-20200713-1

    17. 24. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf

    18. European Political Strategy Centre (2019). 10 Trends shaping the future of work. doi:10.2872/69813

    21. 22. 39. 41. Technopolis|group, Oxford Economics (2018). The Silver Economy – Executive Summary. European Comission. Luxembourg: Publications Office of the European Union. doi:10.2759/640936

    23. 57. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526

    25. Euroopa Komisjon (2020c). European Economic Forecast. Spring 2020. Institutional Paper 125, May, 2020. doi:10.2765/788367

    26. 32. 34. 38. 40. 42. Euroopa Komisjon (2020e). Report on the Impact of the Demographic Change. Kasutatud 4.05.2021, https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/demography_report_2020_n.pdf

    29. Deloitte (2020). The Deloitte Global Millennial Survey 2020. Resilient generations hold the key to creating a "better normal". Kasutatud 4.05.2021, https://www2.deloitte.com/content/dam/Deloitte/global/Documents/About-Deloitte/deloitte-2020-millennial-survey.pdf

    33. Puur, A., Eamets, R., Piirits, M., Klesment, M. (2018). Integreeritud rahvastiku- ja hõiveprognoos: Eesti valikud aastani 2100. Riigikogu Toimetised 38/2018. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/12/Integreeritud-rahvastiku-ja-h%C3%B5iveprognoos-Eesti-valikud-aastani-2100.-Puur-Eamets-Piirits-Klesment.pdf

    35. Haridus- ja Teadusministeerium (2020). Haridus- ja Teadusministeeriumi 2019. aasta tulemusaruanne. Tartu: HTM. Kasutatud 22.03.2021, https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_tulemusaruanne_2019.pdf

    36. 44. 45. ILO (2017). The Future of Work We Want: A global dialogue. Kasutatud 4.05.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---dgreports/---cabinet/documents/publication/wcms_570282.pdf

    37. OECD (2019a). Adapting to Demographic Change. Paper prepared for the first meeting of the G20 Employment Working Group under the Japanese G20 Presidency, 25-27 February 2019, Tokyo. Kasutatud 4.05.2021, https://www.oecd.org/g20/summits/osaka/OECD-Ageing-and-Demographic-change-G20-JPN.pdf

    47. Rosenblad, Y., Tilk, R., Sõmer, K. (2018). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamine. Uuringu terviktekst. Tallinn: Kutsekoda, OSKA. Kasutatud 4.05.2021, https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/06/Personali-administratiivt%C3%B6%C3%B6-ja-%C3%A4rin%C3%B5ustamise-uuring.pdf

    48. ILO (2016). The Future of Labour Supply: Demographics, migration, unpaid work. The Future of Work Centernary Initaitive, Issue Note Series 2. Kasutatud 4.05.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---dgreports/---dcomm/documents/publication/wcms_534204.pdf

    50. Statistikaamet. Ränne haldusüksuse või asustuspiirkonna liigi, soo ja rände liigi järgi, haldusjaotus seisuga 01.01.2018. Statistikaameti andmebaas, tabel RVR02. Kasutatud 23.05.2021, https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikusundmused__ranne/RVR02

    52. Statistikaamet. Sündimuse näitajad. Statistikaameti andmebaas, tabel RV033. Kasutatud 23.05.2021, https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__demograafilised-pehinaitajad/RV033

    56. Rigaud, K. K., de Sherbinin, A., Jones, B., Bergmann, J., Clement, V., Ober, K., Schewe, J., Adamo, S., McCusker, B., Heuser, S., Midgley, A. (2018). Groundswell : Preparing for Internal Climate Migration. World Bank, Washington, DC. Kasutatud 3.05.2021, https://www.worldbank.org/en/news/infographic/2018/03/19/groundswell---preparing-for-internal-climate-migration

    58. Urban Socio-Economic Segregation and Income Inequality. A Global Perspective. (2021). Van Ham, M., Tammaru, T., Ubareviciene, R., Janssen, H. (toim). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-64569-4