Elu- ja tööiga pikenevad, eri põlvkonnad õpivad koos töötama

1. Eluea pikenemise, elanikkonna vananemise, rahvastiku vähenemise ja väljarändega muutub elanikkonna vanuseline struktuur. Paljudes, eriti arenenud majandusega riikides, on elanikkonna vananemine peamine demograafiline trend. Vanemad inimesed vajavad üldiselt rohkem meditsiinilist abi ja tervishoiuteenuseid, sh krooniliste haiguste haldamist (kroonilistest haigustest põhjustatud haiguskoormus on kasvuteel kogu maailmas), rehabilitatsiooni ning pikaajalist hooldust, mis suurendab nõudlust tervishoiutöötajate, sh geriaatria ja pikaajalise hoolekande spetsialistide järele (KPMG, 2023 [20]).
2. Demograafilistest trendidest johtuvalt ennustavad rahvusvahelised uuringud jätkuvat kasvu ametikohtadele ja oskustele, mis on seotud hoolekandeteenustega (ingl care economy). Kasvava vajadusega ametitena võib teiste seas välja tuua ka selles uuringus käsitletud lastekaitsetöötajad, isiklikud abistajad ning sotsiaaltööd toetavad spetsialistid, nagu füsioterapeudid, õed, tegevusterapeudid ja psühhoterapeudid (Pihl ja Krusell 2021 [21]).
3. Inimeste pikem eluiga avaldab mõju nii organisatsioonide ärimudelitele, töötajate eelistustele ja ambitsioonidele kui ka pensionikuludele (PwC, 2018b [22]; European Political Strategy Centre, 2019 [23]).
4. Vanemad inimesed on järjest kauem tööturul aktiivsed (Eamets, 2018 [24]). Kuna tervisenäitajad on aastatega paranenud, nähakse tavapärast 65-aasta vanuses pensionile jäämist üha meelevaldsema ja kohati koguni kahjulikuna, seda nii majandusele kui ka inimestele endile (ILO, 2019a [25]).
5. Eestis on 60-aastaste ja vanemate tööhõivemäär viimase kümne aasta jooksul stabiilselt kasvanud ning on üks Euroopa kõrgemaid (Eurostat. Employment rates… [26]). Erandlikuks kujunes aasta 2020, mil eelkõige COVID-19 pandeemia tõttu vähenes tööhõive 60–64 ning 70–74-aastaste vanuserühmades (vt joonis 6). Tähelepanu vääriv on hõivemäära kasv nende seas, kes saavad juba pensioni – nt kolmandik vanuserühmas 65–69 jätkab töötamist ka pärast pensionile jäämist (Statistikaamet. 15-aastaste ja vanemate hõiveseisund… [27]).

Joonis 6. Vanemaealiste hõivemäär vanuserühmiti (%) aastatel 2008–2020. Allikas: Statistikaamet (Statistikaamet. 15-aastaste ja vanemate hõiveseisund… [28])

4. Vananev elanikkond muudab teenuste sihtrühmana senisest olulisemaks vanemaealised ja seetõttu kasvab neile mõeldud toodete ja teenuste hulk (Krusell jt, 2020 [29]; Eamets, 2018 [30]; United Nations, 2020b [31]).
5. Arvestades tööjõu üldist vananemist ning Y- ja Z-põlvkonna osakaalu kasvu tööturul, seisavad tööandjad lähitulevikus silmitsi vajadusega kohandada töötingimusi ja ‑korraldust, lähtudes töötajate vanuselistest iseärasustest, nt suureneb vajadus osalise ja paindliku tööajaga töötamise järele (Rosenblad jt, 2018 [32]; ILO, 2019a [33]).
6. Uus vanemaealiste põlvkond kujundab ümber pikka aega püsinud tööga, pensionile jäämise ja säästmisega seotud põhimõtted ning muudab varasemaid arusaamu vanemate inimeste eluviisidest (ILO, 2019a [34]).
7. Uue nutipõlvkonna pealekasvamisega muutuvad tarbijate eelistused, oodatakse individuaalset lähenemist ning erinevuste ja erivajaduste märkamist (Krusell jt, 2020 [35]).
8. Uute põlvkondade muutunud väärtushinnangud ja ootused tööle ning nende tulemuslik kaasamine tööprotsessi panevad tööandjad proovile. Nooremale põlvkonnale on nii tarbija kui ka töötaja rollis suurema kaaluga keskkonnateadlikkus ja -säästlikkus. (Pärna, 2016 [36])
9. Millenniumlased (Y-põlvkond) ootavad paindlikkust, väärtuspõhiseid töökohti, ettevõtte vastutustundlikkust, sisukat ja tähendusrikast tööd, kus on võimalik õppida ja ennast koolitada, ning mobiilset töökeskkonda (ILO, 2019a [37]).
10. Z-põlvkond on esimene, kes sündis internetiajastul, neid ühendab vilunud orienteerumine digikeskkondades. Z-põlvkonna jaoks on nutitelefonide laialdane kasutus iseenesestmõistetav, neile kuulub väga suur osa sotsiaalmeediakontosid ja nad veedavad sotsiaalmeedias rohkem aega kui ükski teine põlvkond. (EY, 2020 [38])
11. Demograafiliste muutuste tõttu mängivad mitmekesised värbamismeetodid ärimudelite kujundamisel olulist rolli. Ettevõtted arendavad strateegiaid, kuidas juhtida, hoida ja olla atraktiivne eri põlvkondade tööjõu jaoks olukorras, kus töötajatel on aina kasvavad võimalused valida, millal, kuidas ja kus nad soovivad töötada. (ILO, 2019a [39])
12. Uued ettevõtted koosnevad üha sagedamini eri rahvuste esindajatest. Maailma eri paikadest pärit, ettevõttele vajalike oskustega töötajad tegutsevad väga mitmekesistes meeskondades. Paindlikkus ja modulaarsus – võimalus jagada töö väiksemateks projektideks ja ülesanneteks – pakub vanemaealistele töötajatele võimaluse jätkata oma kogemuste ja teadmiste jagamist, millenniumipõlvkonnale aga võimalusi uute oskuste õppimiseks, eri meeskondades tegutsemiseks ning mitmes valdkonnas töötamiseks. (ILO, 2019a [40]) (vt ka trendi Väärtusmaailm teiseneb > Paindlikum õpi- ja töömaailm).
13. Vanemaealised on arenenud maailmas üks maksujõulisemaid elanikkonnarühmi. Vanemaealised on kasvav ja eraldi sihtrühm nt aktiivsele puhkusele ja turismile, filmitööstusele, kohtinguportaalidele, kinnisvarale, autorendile ja isegi mootorratastele. Lisaks pakub „hallpeade turg“ võimalusi teenusemajanduse ekspordiks eri riikidele (nt tervisevaldkonna teenuste korraldamine jm). (Pärna, 2016 [41])
14. Nooremate põlvkondade muutuvad tarbijaeelistused mõjutavad äriettevõtteid. Noored kalduvad rohkem kuulama oma eakaaslasi või mõjuisikuid. Millenniumipõlvkonnale on oluline tunda toote või teenusega suuremat seost ja seda, et nad on tootja-tarbija suhtes võrdsed partnerid. (ILO, 2019a [42]) (vt ka trendi Väärtusmaailm teiseneb > Isikustatum, kuid säästvam tarbimine).
15. Ettevõtted näevad keskklassi suurenevas tarbimises kasvavaid võimalusi, kuid kogevad järjest tugevnevat konkurentsi noorte ja tehnikateadlike iduettevõtete poolt ning peavad kohanduma noorte muutuvate tarbijaeelistustega (ILO, 2019a [43]).

Vaata lisaks megatrendi Rahvastikumuutused suunavad arengut.

1. Järgnevate aastate sotsiaalsüsteemi eesmärk peaks olema luua võimalused, et inimesed saaksid elada võimalikult kaua tervelt ja iseseisvalt kodus hakkama saades. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad eksperdid vajalikuks keskenduda n-ö proaktiivsele ennetusele juba lapse- ja noorukieas. Liikumine kogukonnapõhistele teenustele toob ekspertide sõnul kaasa ka vajaduse spetsialistide järele, kellel on teadmised, kuidas arendada või toetada kogukondi nii, et nad oleksid kestlikult võimelised panustama kogukondade arengusse (Pihl ja Krusell 2021 [44]).
2. Ettevõtted peavad senisest rohkem panustama nii noorte väljaõppesse kui ka seniste töötajate konkurentsivõime ja vanemaealiste töövõime säilitamisse, arvestama eri põlvkondade ja mitmekultuuriliste meeskondade iseärasustega. Noored ei võta sageli vanemaealiste tavasid ja norme omaks (nt kindel ajaplaan) ning teistpidi ei mõista vanemaealised sageli nooremate kolleegide suhtumist (nt paindlikkus, kirglikkus tehnoloogia ja uuenduste suhtes), millest võivad tekkida meeskonnasisesed arusaamatused. Tänane noor ei tööta ühel ametipositsioonil kuni pensionini, pigem töötatakse projektipõhiselt ja soovitakse vaheldust (Lepik ja Uiboupin 2023 [45]).
3. Keskmise eluea eeldatav pikenemine päädib sellega, et vanemaealised püsivad kauem tööturul. Konkurentsivõime säilitamiseks on neil vaja kohaneda tehnoloogia arenguga, milleks tuleb omandada IKT-oskusi, kuid see võib osutuda keeruliseks (European Commission 2016 [46]).
4. Ehkki asendus- või turvakoduteenusele jõudvate laste ja noorte arv on aasta-aastalt vähenemas, on sinna sattuvate klientide probleemid varasemast keerulisemad. Samal ajal on näha dementsuse ja mäluhäiretega klientide arvu kasvu, kes vajavad rohkem sotsiaaltöötajate tähelepanu ja juhendamist. See seab väljakutse valdkonna töötajate oskustele nii asendushoolduses, erihoolekandes kui ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöös, mis muutuvad üha spetsiifilisemaks ja mille alast kompetentsi on Eesti haridusmaastikul vähe (Pihl ja Krusell 2021 [47]).
5. Rahvastiku vananemise puhul väärib eraldi ära märkimist ka pedagoogide kõrge vanus, mis on üldiselt probleemiks ka teistes valdkondades, mistõttu võib tulevikus ohtu sattuda ka valdkondliku hariduse kvaliteet. Seda eriti näiteks uuenenud tehnoloogilise arengu ja valdkondliku innovatsiooni puhul, millega vananeval õpetajaskonnal võib olla keerulisem end kurssi viia ja kohaneda, kuna praktiline kogemus puudub (Krusell, S., Pihl, K. 2022 [48]).
6. Eri põlvkondade koostöötamine eeldab tarka juhtimist, aja- ja asjakohaseid oskusi ning pidevat enesetäiendamist kõigilt vanuserühmadelt (Pärna, 2016 [49]).
7. Ettevõtjad kirjeldavad raskusi juhtivatele ametikohtadele vajalike oskustega millenniumi­põlvkonna esindajate leidmisel. See aga mõjutab Y-põlvkonna karjääri- ja teenimisvõimalusi. (ILO, 2019a [50])
8. Tehnoloogiline areng, mis võimaldab pakkuda paindlikumaid töötamise võimalusi, võib vananeva rahvastiku tõttu kujuneda ka probleemiks. Vanematele inimestele võib tehnoloogiliste muudatustega kohanemine osutuda keeruliseks. (Euroopa Komisjon, 2016 [51]) Paljud eakad inimesed pole digiõpet saanud ega tunne end uute tehnoloogiate kasutamisel sama mugavalt nagu nooremad inimesed (Akinola, 2021 [52]).
9. Vanemaealised töötajad peavad õppima uusi oskusi ja töötama kauem. Uute oskuste omandamine saab normiks. Tööjõupuudus paljudes kiiresti vananevates majandustes kasvatab vajadust automatiseerimise ja tootlikkuse tõstmise järele. (PwC, 2018b [53]; OECD, 2019a [54])
10. COVID-19 pandeemia on jõuliselt kasvatanud varem digioskusi mitteomanud vanemaealiste inimeste tehnoloogia kasutamist (Akinola, 2021 [55]).
11. Suuri võimalusi kätkevad endas eakatele mõeldud tehnoloogilised rakendused (age tech), mille eesmärk on pakkuda teenuseid üha kasvavale hulgale eakatele inimestele (nt aidates eakatega sidet hoida, toetades vanemaid inimesi aktiivsuse hoidmisel ja enese eest hoolitsemisel). Tehnoloogia saab toetada ka inimeste pikemaajalist töötamist: nt robotid aitavad tõsta raskusi ning tehisintellekti lahendused pakuvad kognitiivset tuge. (Akinola, 2021 [56])
12. Millenniumipõlvkond on uuenduste ja kohanemise esirinnas. Uus põlvkond mõistab paremini sotsiaalmeediat, tunneb ennast uue tehnoloogiaga mugavamalt ning saab rohkem osa uutest mobiilse töö vormidest, iseendale tööandjaks olemise ja vabakutselise töö võimalustest. (ILO, 2019a [57])
13. Z-põlvkonnal on teravdatud tähelepanu ühiskondlike teemade suhtes, olgu tegemist ebavõrdsuse või keskkonnamuutustega seotud küsimustega. Ilmnevad ka huvitavad riikidevahelised erinevused: tärkava majandusega riikides on Z-põlvkond rohkem edule orienteeritud kui arenenud riikides. (EY, 2020 [58])
14. Z-põlvkonna esindajad on sageli varases nooruses omandanud kõrge professionaalsuse mingis kitsas valdkonnas ning on seetõttu tööandjatele (tihti osalise tööajaga vabakutselistena) atraktiivsed (Pärna, 2016 [59]).
15. Töökohavahetused on sagedasemad kui kunagi varem (European Political Strategy Centre, 2019 [60]). Inimeste karjäär võib tulevikus moodustuda „tuhandest“ osaajaga ülesandest, mille leidmiseks ja millega edukaks toimetulemiseks on vaja ettevõtlikkust, enesemüügioskust, enesejuhtimise oskust, iseseisva projekti­leidmise ja ‑juhtimise ning lepingusõlmimise võimekust, mitmiktegevustega harjumist (multi­tasking ehk nn rööprähklemine) ja sobilike sedalaadi töö leidmise digitaalsete platvormide tundmist (Pärna, 2016 [61]).

Vaata lisaks megatrendi Rahvastikumuutused suunavad arengut.

1. Inimeste eluea pikenedes suureneb haigena või haigustega elatud aastate arv, samaaegselt suureneb mitut haigust põdevate inimeste osakaal. Sellega kaasneb vajadus suurema integreerituse järele abi osutamisel, oluline on koostöö parandamine erinevate tervishoiu tasandite vahel (Praxis, 2013 [62]).
2. Eestis oli 2023. aasta seisuga ligi 279 000 üle 65-aastast inimest, mis on umbkaudu viiendik rahvastikust 21. On prognoositud, et aastaks 2050 on üle 65-aastaste inimeste osatähtsus juba üle veerandi (27,4%). Vananev rahvastik suurendab krooniliste haigustega patsientide arvu, mis omakorda kasvatab nõudlust neid haigusi leevendavate ravimite järele (Tilk ja Kruusmaa, 2024 [63]).
3. Oodatav eluiga USA-s on viimastel aastatel aga selgesti vähenema hakanud. Ennekõike seisavad ameeriklased silmitsi tervishoiusüsteemi probleemide, relvavägivalla, narkootikumide üledooside ja krooniliste haiguste sagenemisega (Hampton, 2023 [64]).
4. Keskmise oodatava eluea kasv pandeemia-aastatel (2020–2021) küll pidurdus, kuid näitas 2023. aastaks taastumise märke – EL-i meeste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil oli 78,9 aastat, Eestis 74,1 aastat, naistel 84,2 (EL) ja 83,1 (Eesti). Tervena elatud eluaastate kasv on paraku oluliselt aeglasem (2022. a EL-i keskmine oli 62,6 ja Eestis 59,3 eluaastat ) (Tilk ja Kruusmaa, 2024 [65]).
5. Hoolimata suurenevast terviseteadlikkusest on kasvuteel elustiilist (stress, istuv eluviis, ületöötamine) mõjutatud tervisehäired, nagu diabeet, ülekaalulisus, kasvajad. Üleilmse haiguskoormuse uuringutega on välja selgitatud, et ennetatavate terviseriskide (ülekaalulisus, kõrge vererõhk, kõrge veresuhkur, alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimine) kasv viitab sellele, et eluea pikenemise trend võib läheneda pöördepunktile (IHME, 2020 [66]). Kroonilistest haigustest põhjustatud haiguskoormus on kasvuteel kogu maailmas, mis peegeldab vajadust tõhusamate meetmete järele inimeste tervisekäitumise parandamisel ning ühtlasi potentsiaalselt suurenevat ravimitarbimist (Tilk ja Kruusmaa, 2024 [67]).
6. Mõne piirkondliku erinevusega avaldab maailma elanikkonna vananemine survet nii ettevõtlusele, tööturule, riiklikele institutsioonidele kui ka majandusele tervikuna. See mõjutab pea kõiki valdkondi: haridust, tervishoidu, sotsiaalsfääri jne. (PwC, 2018b [68]; United Nations, 2019b [69]; Pärna, 2016 [70])
7. Euroopa kulutused vanemaealiste osakaalu kasvuga seotud teenustele suurenevad 2030. aastaks 2% (vrd 2019). Enamik kulutustest ei lähe mitte pensionidele, vaid tervishoiuteenustele ja pikaajalise hoolduse tagamiseks. Kui meil õnnestub tervemini vananeda, suudame neid kulusid vähendada, töötada kauem ja olla õnnelikumad. (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [71])
8. Eesti inimeste omaosalus tervishoiukuludes on viimasel kümnel aastal püsinud suhteliselt samal, kuid kriitilisel tasemel ehk 25% lähedal (2019. aastal 23,9%). Selle ületamisel võivad inimestel tekkida raskused arstiabi, hambaravi, ravimite ning teiste eluks vajalike teenuste ja kaupade eest tasumisel. (Ruuge ja Inno, 2021 [72]) Eriti teravalt mõjutab kõrge omaosalus just vanemaealisi, kelle kulutused ravimitele on suurimad ning kes kasutavad enim mitmesuguseid raviteenuseid (Võrk, 2018 [73]).
9. Edukas rahvastikumuutustega kohanemine eeldab ka majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse suurendamist, milleta ei ole võimalik elatustaseme tõus ja sotsiaalprogrammide jätkusuutlik rahastamine (Puur jt, 2018 [74]).
10. Rahvatervise edendamine ning tervishoiusüsteemide ajakohastamine, sh telemeditsiini ja virtuaalsete terviseteenuste laiem kasutamine on valdkonnad, millele tuleb nii vananeva elanikkonna kui ka COVID-19 pandeemia valguses rohkem tähelepanu pöörata (Singhal ja Sneader, 2021 [75]).

Vaata lisaks megatrendi Rahvastikumuutused suunavad arengut.