Lae alla trend

Vastupanu kasvatamine riskidele

Lae alla

COVID-19 pandeemia kasvatas riskide juhtimise tähtsust nii riikide, ettevõtete kui ka üksikisiku tasandil. Pandeemiad ei ole kaugeltki ainus kaugeleulatuva mõjuga risk, milleks valmis olla. Riskide hulka kuuluvad ka äärmuslikud ilmastikutingimused, inimtekkelised keskkonnaõnnetused, küberrünnakud, taristurikked, geopoliitiline ebakindlus jmt [1],  [2],  [3],  [4]. Olukorras, kus globaalsed riskid on muutumises, on riikidel vaja mõelda, kuidas ehitada välja tugevam teenuste sektor, paremini valmistuda automatiseerimiseks, tugevdada piirkondlikke kaubandussuhteid, investeerida teadus- ja arendustegevusse ning oskuste arendamisse [5]. Ettevõtetes hoogustas COVID-19 kriis tarneahelate mitmekesistamist, investeeringute regionaalsemaks muutumist ning seniste äri- ja tootmisprotsesside põhjalikumat analüüsimist [6],  [7],  [8]. Tehnoloogia pakub ettevõtete riskikindluse kasvatamisel täiendavaid võimalusi [9],  [10].

Loe lähemaltSulge

Trendi mõju avaldumine

Lae alla

  1. Pandeemiad ei ole kaugeltki mitte ainus mastaapne risk, millega tuleb võidelda ja milleks valmis olla. Riskide hulka kuuluvad ka äärmuslikud ilmastikutingimused, inimtekkelised keskkonnaõnnetused, küberrünnakud, taristurikked, geopoliitiline ebakindlus jne. (Singhal ja Sneader, 2021 [11]; CB Insights, 2021a [12]; World Economic Forum, 2021c [13]; Lund jt, 2020c [14])
  2. Vastupanu kasvatamine riskidele muutub varasemast veelgi olulisemaks ülesandeks ka ettevõtete vaatenurgast (CB Insights, 2021a [15]). Keskmiselt iga 3,7 aasta tagant tuleb ettevõtete töös ette kuu aega või kauem kestvaid häireid (Lund jt, 2020c [16]; Singhal ja Sneader, 2021 [17]). Majanduslikud riskid ilmnevad peamiselt 3-5 aastases ajaraamis (World Economic Forum, 2021c [18]).
  3. Globaalsetes väärtusahelates osalemine üldiselt suurendab haavatavust kaubanduspartnereid tabavate šokkide suhtes, kuid vähendab haavatavust kodumaiste šokkide suhtes (Espita jt, 2021 [19]).
  4. Globaalseid väärtusahelaid võivad mõjutada eri tüüpi šokid. Seetõttu on vastupidavuse kasvatamiseks palju viise, sh nii asukoha, tootmisprotsessi, toodete ja tarneahelate ümberkujundamise kui ka äriprotsesside suurema läbipaistvuse rakendamisega seotud võimalusi. (Lund jt, 2020c [20]; CB Insights, 2021a [21])
  5. Väärtusahela katkemine põhjustab suuri rahalisi kahjusid. Arvestades riskide tõenäosust ja sagedust, võivad ettevõtted eeldada, et iga kümne aasta jooksul kaotavad nad keskmiselt rohkem kui 40% ühe aasta kasumist (Lund jt, 2020c [22]).
  6. Prognoositakse, et aastaks 2030 omab 1% maailma elanikkonnast kahte kolmandikku maailma rikkusest (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [23]). Kasvav majanduslik ebavõrdsus suurendab ka arenenud riikides sotsiaalsete rahutuste riski (PwC, 2018b [24]). (vt ka trendi Väärtusmaailm teiseneb > Suurenev sotsiaalne sidusus leevendab süvenevat ebavõrdsust).
  7. Populism on kasvamas, kuivõrd seda toetavad jõud – majanduslik ebavõrdsus ja töökohtade kadumine – on pikaajalised trendid (EY, 2020 [25]). Natsionalismi tõusu turgutab pettumus, et kõik ei ole globaliseerumisest võrdselt võitnud, integreerumine on kasvatanud ajaloolist võõraviha ning nostalgiat „vana hea rahvusliku“ järele (Brende jt, 2020 [26]).

Vaata lisaks megatrendi Üleilmastumine võimendab riske.

Loe lähemaltSulge

Trendi mõjutöökohtadele

Lae alla

  1. Viiruskriisi ajal vähendati peamiselt administratiivtööga seotud töötajate arvu, mitte aga tehnilisi spetsialiste. Tööstusettevõtted suutsid paindlikult reageerida, hoides tootmise töös kindlate vahetuste ja koosseisudega. Mitmekülgsed oskused võimaldasid töötajatel roteeruda erinevate ülesannete vahel, mis parandas töömotivatsiooni ja ettevõtte stabiilsust (Rosenblad et al., 2020 [27]).
  2. Ettevõtted konkureerivad talentide pärast globaalsel turul ja töötajaid ostetakse üle paremate palga- ja töötingimustega. Lisandväärtuse loojad on peamiselt insener-tehniliste teadmiste ja oskustega töötajad, kuid neist on puudus ja nende värbamine on jätkuvalt ettevõtete suurim väljakutse. Kaugtöö natuke leevendab olukorda, samas teeb keerulisemaks meeskonna- ja ettevõttekultuuri hoidmise. Ekspertide sõnul saaks inseneride puudust leevendada välistööjõu sissetoomisega, mis muu hulgas võimaldaks saada oskusi ja teadmisi, mida Eestis ei ole võimalik omandada. Eestis on mitmeid rahvusvahelisi ettevõtteid ning rahvusvaheline meeskond annab ettevõttele olulise kasvueelise (Rikk, 2022 [28]).
  3. Eesti tööstusettevõtetes kasutatakse suhteliselt palju välis- ja renditööjõudu, kuid seda eelistatakse peamiselt ajutiselt ning vastavalt projektide vajadusele. Välistööjõud vajab aga tuge lõimumisel ja juhendamisel, mis nõuab tööandjatelt lisapanust. Rahvusvahelises konkurentsis talentide ligimeelitamisel on riikliku rändepoliitika paindlikkus üha olulisem faktor (MKM, 2021 [29]).
  4. Paljud ekspordile orienteeritud tööjõumahukad väärtusahelad, nagu näiteks rõivatööstus, on pandeemiate, üleujutuste ja kuumalainetega seotud riskide suhtes väga haavatavad. Seevastu näiteks toiduainetööstused on riskidele keskmisest vähem eksponeeritud, kuna kuuluvad enamasti kõige vähem kaubeldavatesse ning piirkondlikesse väärtusahelatesse. Kõige haavatavamad on valdkonnad, kus on kõrge kaubandusintensiivsus ning ekspordikontsentratsioon piirdub mõne riigiga, näiteks sideseadmete, arvutite ja elektroonikatööstus ning pooljuhtide tootmine. (Lund jt, 2020c [30])
  5. Äärmuslikke ilmastikunähtusi, kliimameetmete ebaõnnestumist ning teisi keskkonnariske nähakse kui kõige suurema tõenäosuse ning mõjuga riske järgmise kümne aasta jooksul (World Economic Forum, 2021c [31]). Üleminek vähese CO2-heitega, kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist arvestavale majandusele ei ole kasulik ainult meie tööhõivemääradele ja majandus­kasvule – see aitab võidelda ka kliimamuutuse ja muude keskkonnaprobleemidega (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [32]).
  6. Tehnoloogia pakub ettevõtete riskikindluse kasvatamisel täiendavaid võimalusi. Tehnoloogia võimaldab ka väikeettevõtetel saada osa teabest, oskustest ja finantseerimisvõimalustest, mis varem olid kättesaadavad ainult suurettevõtetele. Suurettevõtetele pakub tehnoloogia võimalusi kulude kokkuhoiuks, mh tootlikkuse kasvuks väiksema arvu töötajatega, ning oma tegevuse laiendamiseks. (PwC, 2018b [33]; World Economic Forum, 2021c [34])
  7. Globaalsetes väärtusahelates osalemine, kaugtöö võimalikkus ning toodetavate kaupade kestvus (durability of goods) osutusid kaalukateks teguriteks COVID-19-kriisist tingitud riskide leevendamisel või suurenemisel ettevõtete jaoks (Espita jt, 2021 [35]).
  8. Kaugtöö osatähtsuse kasv suurendab valikut sobiva tööjõu järele, kuna üha vähem hakkab töökoha asukoht sõltuma elukohast. Nii avaneb enam töövõimalusi ka väljaspool pealinna elavatele võimalikele töötajatele, samuti avardab see riigiülese tööhõive võimalust. (Rosenblad jt, 2020 [36])
  9. COVID-19 kriis võimendas juba varasemaid trende: nt veebikaubanduse, kullerteenuste, telemeditsiini, e‑õppe, kaugtöö tegemise ning „lähemalt hankimise“ (nearshoring) kiiret kasvu (Bradley jt, 2020 [37]). Kriis annab tugeva tõuke protsesside automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks, tugiteenuste ja protsesside optimeerimiseks. Tervishoius ja hariduse tugiteenuste alal tööjõuvajadus võimendub (eriti vaimse tervise ja ennetusega seotuna). (Rosenblad jt, 2020 [38])
  10. COVID-19 kriis on olulisel määral kasvatanud lõhet eri sektorite majanduskasumi vahel kogu maailmas. Ka majandussektorisisesed erinevused võivad olla suured. Eriti kiire kasvu on teinud farmaatsiatööstus. (Bradley jt, 2020 [39]) Eestis on soodsa perspektiiviga ka IKT- ja elektroonikasektor ning finants- ja iduettevõtete sektor, arvestades madalaid intresse ning kasvavat huvi investeerimisvõimaluste vastu. Väiksemaks kujuneb majutus-, toitlustus- ja reisiteenuste ning meelelahu­tusega seotud sektorite panus majandusse. (Arenguseire Keskus, 2021 [40]; Chinn jt, 2020 [41]) Ehitussektori kasvu mõjutavad kasvavad investeeringud ning EL-i vahendid, sh taasterahastu.
  11. COVID-19 põhjustatud majandusšokk toob kaasa ettevõtete ühinemiste ja omandamiste (M & A) laine, mida ennustati kõige tõenäolisemaks just lennunduses, tervishoius, transpordisektoris, hotellinduses, toidu- ja jaekaubanduses ning tööstussektoris. Suured muutused on toimumas ka energeetikatööstuses. (Laudicina ja Peterson, 2020 [42])
  12. Olukorras, kus globaalsed riskid on muutumises, on riikidel vaja mõelda, kuidas ehitada välja tugevam teenuste sektor, kuidas paremini valmistuda automatiseerimiseks (seda eriti tööjõumahukate väärtusahelate puhul), kuidas tugevdada piirkondlikke kaubandussuhteid, investeerida teadus- ja arendustegevusse ning oskuste arendamisse (Lund jt, 2019 [43]).

Vaata lisaks megatrendi Üleilmastumine võimendab riske.

Loe lähemaltSulge

Trendi mõjuoskustele

Lae alla

  1. Strateegilise tähtsuse tõttu peetakse just suuri ühistranspordisõlmi, nagu metroo- ja raudteejaamad, lennujaamad ja sadamad, terroristide peamiseks potentsiaalseks sihtmärgiks. Ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks on vaja uusi, ohutusjuhtimise ja kriisiohjamise pädevusi. Tekkima peab üldine kriisiohjamise kultuur, mis puudutab kõiki töötajaid kõigil tasanditel (Golfetti, 2021 [44]).
  2. Rahvusvahelise transpordi ettevõtetes on inimsuhete haldamine oluline seetõttu, et meeskonnad on rahvusvahelised. See eeldab mitme keele ja kultuuridevahelise suhtluse oskust, eriti juhtimis- ja meeskonnatööpositsioonidel (Lassur ja Viia 2023 [45]).
  3. Euroopas ei ole ühist nn raudteekeelt, sest iga riigi raudtee tegutseb oma riigikeeles. Siiski on tehtud mõningaid algatusi ja jõupingutusi Euroopa riiklike raudteesüsteemide suhtluse ja koostalitlusvõime parandamiseks. Näiteks keeleprogramm, mida juhib Euroopa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ühendus RailNetEurope (RNE). Keeleprogrammi eesmärk on pakkuda rahvusvahelise rongiliikluse jaoks ühtset terminite ja väljendite kogumit ning hõlbustada raudteetöötajate võõrkeelte õppimist. Lähitulevikus on võimalik ka kasutusele võtta AI-l põhinevad tõlkemasinad, mis võimaldavad vedurijuhil ja liikluskorraldajal rääkida omavahel eri keeltes (Lassur ja Viia, 2023 [46]).
  4. Logistikas tähendab globaliseerumine eelkõige vajadust tarneahela professionaalide järele, kes suudavad orienteeruda keerulistes rahvusvahelistes eeskirjades-nõuetes, hallata kõikvõimalikke riske (nt pandeemia, üleujutused, küberrünnakud), kellel on hea ettevalmistus kriisijuhtimiseks (looduskatastroofid, sõda) ning oskus juhtida eri riikide ja kirju kultuuritaustaga meeskondi (Lassur ja Viia, 2023 [47]).
  5. Ettevõtete ärimudelite muutumine suurendab vajadust paindlikuma tööjõu, hübriidtöö võimaluste ning töötajate laiaulatusliku täiendus- ja ümberõppe järele (World Economic Forum, 2021c [48]).
  6. Andmeanalüüsioskused ning teadmised tehisintellekti rakendusvõimalustest annavad tööjõuturul kandideerimisel konkurentsieeliseid (Rosenblad jt, 2020 [49]). Tehisintellekti (AI) ja andmeanalüüsi areng võimaldab ettevõtetel paremini auditeerida oma tegevust kogu väärtusahela lõikes. AI abiga loodetakse saada parem arusaamine oma tööprotsessidest, ennustada kõikumisi nõudluses ning reageerida kiiremini muutuvatele oludele. (Singhal ja Sneader, 2021 [50]; CB Insights, 2021a [51])
  7. COVID-19 kriisi mõjul kasvas organisatsioonides vajadus digitehnoloogia, riskijuhtimise ja ‑analüüsi, tootearenduse ja turunduse, juhtimis-, kommunikatsiooni- ning koostööoskuste järele. Samuti muutusid oluliseks teadmised turvalise töökeskkonna ning töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmisest. (Rosenblad jt, 2020 [52])
  8. Paljudes majandusvaldkondades on kasvanud kaugtööks vajalike tehnoloogiliste lahenduste ja virtuaaltööplatvormide kasutamise oskuste ning infoturbe ja küberturvalisuse alaste teadmiste ja oskuste vajadus (Rosenblad jt, 2020 [53]). Kaugtöölahendustega on kohanetud kiiresti ning muutused töömustrites jäävad tõenäoliselt püsima (Arenguseire Keskus, 2021 [54]).
  9. Pikemas perspektiivis on riskikindluse suurendamise meetmed ning riskijuhtimise teadmised ja oskused väärtuslikud nii ettevõtetele, töötajatele kui ka ühiskonnale laiemalt, kuivõrd kriiside ja katastroofidega kaasnevad seisakud põhjustavad nii töökaotusi kui ka kaupade nappust (Lund jt, 2020c [55]).

Vaata lisaks megatrendi Üleilmastumine võimendab riske.

Loe lähemaltSulge

Trendi mõjuühiskonnale, majandusele, haridusele

Lae alla

  1. Globaalsed katsumused, nagu terrorism, ekstreemsed ilmastikutingimused, pandeemiad, mõjutavad tuleviku õhutransporti ja selle korraldust väga palju. Ekstreemsete ilmastikunähtuste sagedus ja intensiivsus tõenäoliselt suureneb ja avaldavad seeläbi tihedamini mõju nii lendamisele kui ka lennujaama taristule (IATA, 2018 [56]).
  2. Ravimite tootmis- ja tarneahelad on keerukad ja üha rohkem üleilmastunud. Teatavad toorainete tootmiseks vajalikud tehnoloogialahendused ei pruugi olla EL-is enam kättesaadavad. Seetõttu näeb EL olulise tulevikusuunana ravimitootmise ja tarneahelate mitmekesistamist, strateegilise varu loomise tagamist ning Euroopas toimuva tootmise ja investeerimise soodustamist (Euroopa Komisjon, 2020 [57]). Suund tootmise tagasitoomisele Euroopasse võib avardada investeerimisvõimalusi ka Eesti ravimitootjate jaoks (Tilk ja Kruusmaa, 2024 [58]).
  3. Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse katkesid ettevõtetes olulised tarneahelad, tekkis metalli ja muu toorme puudus ning paljud projektid lükkusid edasi või jäid ootele. Ettevõtted pidid kiiresti leidma uued tarnijad, mis tõi kaasa olulisi lisakulusid, eriti metalli impordi asendamisel. Tarnijate asendamisega hakati rohkem mõtlema ka uute ärimudelite peale (Arenguseire Keskus, 2022 [59]; Nestor, 2022 [60]).
  4. Kriisidest mõjutatuna paigutatakse tarneahelaid ümber ning tootmist tuuakse tagasi Euroopasse (Lund et al., 2020 [61]). Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks suurendada oma osakaalu kiibitootmises, mis võib pakkuda võimalusi ka Eesti tööstusettevõtetele (EL, 2020).
  5. Geopoliitilise olukorra tõttu suurenevad kaitseotstarbelised ehitustööd ja investeeringud. Varjumise eelnõuga soovitakse kehtestada, et kõikidesse üle 1200 m² hoonetesse tuleb ehitada varjend. (Valner, 2024)
  6. Riskikindluse suurendamine võib kaasa tuua suurte rahvusvaheliste ettevõtete tarneahelate killustumise ning kaubavoogude ja investeeringute regionaalsemaks muutumise (EY, 2020 [62]). See tähendab tarneahelate lühendamist ja mitmekesistamist, piirkondlike ja kohalike tarnijate eelistamist ning sõltuvuse vähendamist teatud riikidest ja regioonidest (nt eriti esmatarbe- ja meditsiinikaupade puhul) (Titievskaia, 2020 [63]; CB Insights, 2021a [64]).
  7. Kübersõjad on laienenud uude valdkonda, milleks on desinformatsioon. Selle sihtmärgiks ei ole füüsiline taristu, andmed või raha, vaid tõe moonutamine. (EY, 2020 [65]) Väärinfo levitamine on ohuks tsiviilühiskonnale ja demokraatiale. Tahtlikud infomanipulatsioonid, valeuudised ja vandenõuteooriad võimendavad vihakõnet, suurendavad konflikti- ja vägivallaohtu ning inimõiguste rikkumist. (World Economic Forum, 2021c [66])
  8. On prognoose, mis ütlevad, et edusammud üldise vaesuse vähendamisel võivad saada nullitud kliimamuutusest põhjustatud vaesuse kasvu tõttu (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [67]).
  9. Ettevõtted, kes lähtuvad oma tegevuses ka laiematest sotsiaalsetest väärtustest, toetavad laiapõhjalisemat ja jätkusuutlikumat majanduse taastumist ja kasvu, suurendavad ühiskondlikku usaldust ning aitavad vähendada ebavõrdsust (World Economic Forum, 2021c [68]).

Vaata lisaks megatrendi Üleilmastumine võimendab riske.

Loe lähemaltSulge

Allikad

    1. Sohnemann, N., Uffrecht, L. M., Hartkopf, M. C., Kruse, J. P., Noellen, L. M. (2020). New Developments in Digital Services. Study for the committee on the Internal Market and Consumer Protection, Policy Department for Economic, Scientific and Quality of Life Policies, European Parliament, Luxembourg. Kasutatud 31.03.2021

    2. 7. CB Insights (2021). 12 Tech Trends To Watch Closely In 2021. Kasutatud 10.03.2021

    3. 10. World Economic Forum (2021). The Global Risks Report 2021, 16th Edition. Geneva: WEF. Kasutatud 31.03.2021

    4. Lund, S., Manyika, J., Woetzel, J., Barriball, E., Krishnan, M., George, K., Smit, S., Swan, D., Hutzler, K. (2020). Risk, resilience, and rebalancing in global value chains. McKinsey Global Institute.

    5. 43. Lund, S., Manyika, J., Woetzel, J., Bughin, J., Krishnan, M., Seong, J., Muir, M. (2019). Globalization in Transition: The Future of Trade and Value Chains. McKinsey Global Institute. Kasutatud 28.03.2021, https://mck.co/3CKE42C

    6. Titievskaia, J., Kononenko, V., Navarra, C., Stamegna, C., Zumer, K. (2020). Slowing down or changing track? Understanding the dynamics of “Slowbalisation”. Brussels: European Union.

    8. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021

    9. PwC (2018). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021

    11. 17. 50. Singhal, S., Sneader, K. (2021). The next normal arrives: Trends that will define 2021—and beyond. McKinsey & Company, 4. jaanuar. Kasutatud 17.02.2021, https://www.mckinsey.com/featured-insights/leadership/the-next-normal-arrives-trends-that-will-define-2021-and-beyond

    12. 15. 21. 51. 64. CB Insights (2021a). 12 Tech Trends To Watch Closely In 2021. Kasutatud 10.03.2021, https://www.cbinsights.com/research/report/top-tech-trends-2021/

    13. 18. 31. 34. 48. 66. 68. World Economic Forum (2021c). The Global Risks Report 2021, 16th Edition. Geneva: WEF. Kasutatud 31.03.2021, http://www3.weforum.org/docs/WEF_The_Global_Risks_Report_2021.pdf

    14. 16. 20. 22. 30. 55. Lund, S., Manyika, J., Woetzel, J., Barriball, E., Krishnan, M., George, K., Smit, S., Swan, D., Hutzler, K. (2020c). Risk, resilience, and rebalancing in global value chains. McKinsey Global Institute, 6. august. Kasutatud 31.03.2021, https://www.mckinsey.com/business-functions/operations/our-insights/risk-resilience-and-rebalancing-in-global-value-chains

    19. 35. Espita, A., Mattoo, A., Rocha, N., Ruta, M., Winkler, D. (2021). Pandemic Trade. Covid-19, Remote Work and Global Value Chains. World Bank Group. Policy Research Working Paper; no. WPS9508; Washington, D.C. Kasutatud 31.03.2021, https://bit.ly/39NGn8x

    23. 32. 67. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526

    24. 33. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf

    25. 62. 65. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf

    26. Brende, B., Allen, J. R., Funabashi, Y., García, R. L. E., Harman, J., Lukyanov, F., Niblett, R., Saran, S., Yadlin, A., Zhenhong, Q. (2020). Shaping a Multiconceptual World 2020. Special Report. World Economic Forum. Kasutatud 31.03.2021, https://www.weforum.org/reports/geopolitics-in-the-21st-century-competition-or-cooperation

    27. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda

    28. Rikk, R. Välismaalt värbamine on loogiline samm lahendamaks Eesti inseneripõuda. Ärileht 23.11.2022.

    29. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (2021) Sutt: Saaremaal tehakse maailmatasemel innovatsiooni

    36. 38. 49. 52. 53. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA

    37. 39. Bradley, C., Hirt, M., Hudson, S., Northcote, N., Smit, S. (2020). The great acceleration. McKinsey & Company. Kasutatud 18.02.2021, https://www.mckinsey.com/business-functions/strategy-and-corporate-finance/our-insights/the-great-acceleration

    40. 54. Arenguseire Keskus (2021). Arenguseire Keskuse aastaraamat 2020. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2020_arenguseire_keskuse_aastaraamat_veeb.pdf

    41. Chinn, D., Sjatil, P. E., Stern, S., Tesfu, S., Windhagen, E. (2020). Navigating the postCOVID-19 era: A strategic framework for European recovery. McKinsey & Company, 16. juuni. Kasutatud 18.02.2021, https://www.mckinsey.com/industries/public-and-social-sector/our-insights/navigating-the-post-covid-19-era-a-strategic-framework-for-european-recovery

    42. Laudicina, P., Peterson, E. (2020). The great shakeout. Global trends 2020-2025. KEARNEY Global Business Policy Council. Kasutatud 15.04.2021, https://www.kearney.com/web/global-business-policy-council/global-trends

    44. Golfetti, A., Napoletano, L., Tomasello, P. (2021) Skilling, upskilling, reskilling in the future air transport. Euroopa Komisjoni Erasmus+ programmi raport.

    45. 46. Lassur, S., Viia, A. (2023).Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: transport. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda

    47. Lassur, S., Viia, A. (2023). Tulevikuvaade logistika valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusele. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda.

    56. IATA (2018) The future of airline Industry 2035. www.iata.org

    57. Euroopa Komisjon (2020). Euroopa ravimistrateegia.

    58. Tilk, R., Kruusmaa, E-K. (2024).Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: farmaatsiatööstus. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda

    59. 61. Arenguseire Keskus. (2022). Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile

    60. Nestor, M. Postimees, 06.03.2022. Nestor: Venemaa sulgub raudse eesriide taha

    63. Titievskaia, J., Kononenko, V., Navarra, C., Stamegna, C., Zumer, K. (2020). Slowing down or changing track? Understanding the dynamics of "Slowbalisation". Brussels: European Union. doi:10.2861/914072