Trendi mõju avaldumine
- Ühiskonna vananedes ning tervise- ja sotsiaalkulude kasvades võib tulevikus tasuta raviteenuse kättesaadavuse väheneda (Pärna, 2016 [1]; Arenguseire Keskus, 2020b [2]).
- Euroopa Tervise Foorumi stsenaariumide kohaselt muutub elanike tervisekäitumise jälgimine ja tervislike eluviiside toetamine vananevat ühiskonda ja suurenevaid tervishoiukulusid arvesse võttes üha olulisemaks (Grišakov, 2021 [3]). Eriti arvestades, et enam kui 50% inimese tervisest sõltub tema tervisekäitumisest ja elustiilist, 20% on tingitud keskkonnast, 20% on pärilik ja vaid 10% sõltub ligipääsust meditsiinile (Pärna, 2016 [4]).
- 2/3 eurooplastest ei liigu piisavalt, mis toob kaasa 600 000 enneaegset surma ja 100 mld eurot aastas otseseid (tervishoid) ja kaudseid kulusid majandusele ning ühiskonnale (Pärna, 2016 [5]). Ka Eestis on suurenemas ülekaalulisus: üle poole rahvastikust on ülekaaluline, sh iga neljas 1. klassi õpilane (Vabariigi Valitsuse kodulehekülg, i.a. [6]).
- Eestis on oodatava eluea kasv EL-i kiireim, kuid jääb keskmisele endiselt alla. Inimeste tervena elatud eluiga pole aga viimasel kümnel aastal pikenenud (55,9 aastat). Ligi 53% tervisekaotusest on tingitud riskiteguritest või -käitumisest (2017. aastal): kõrge vererõhk, tasakaalustamata toitumine, nikotiini ja tubaka tarvitamine, liigne kehakaal ja vähene füüsiline aktiivsus, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Tähtis tegur tervisekaotuses on ka inimeste vaimse tervise olukord, tõusuteel on meeleolu- ja ärevushäired (enesetapud moodustavad ligi 27% vigastussurmadest). Tervisekäitumises on ka suured vahed haridustaseme, soo ja piirkonna järgi, aga ka piirkondlikult (nt Kagu-Eestis on tervena elatud eluiga üle kümme aasta lühem, võrreldes Põhja- ja Lääne-Eesti elanikega). (Vabariigi Valitsuse kodulehekülg, i.a. [7])
- Elanike tervisekäitumise kujundamisel ja terviseriskide maandamisel on suur, kuid sageli alatähtsustatud roll hästi planeeritud elukeskkonnal. Elukeskkonna kvaliteet (ligipääsu puudumine rohealadele, müra ja valgussaaste) mõjutab oluliselt vaimset tervist ja stressitaset. (Grišakov, 2021 [8])
- Mitmesugused tehnoloogilised lahendused ja pilvepõhine tarkvara loovad uusi võimalusi, et oma heaolu aktiivselt juhtida (nn biohäkkimine), terviseteavet hallata ja visualiseerida, seada eesmärke ning seeläbi teadlikult suunata tervisekäitumist (Sohnemann jt, 2020 [9]).
- Inimeste ülemaailmne liikuvus suurendab globaalsete pandeemiate riski (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [10]).
- Viiruskriis koos ametlikult kehtestatud hügieeninõuetega suunas senisest enam inimeste tähelepanu tervisele ja hügieenile, muutuste mõju käitumismustritele ja väärtushinnangutele hinnatakse pikemaajalisemaks (Lund jt, 2020a [11]). (Rosenblad jt, 2020 [12])
- COVID-19 kriis on süvendanud praeguseid vaimse tervise probleeme. Juba enne pandeemiat olid käitumuslikud terviseprobleemid (nt ärevus, stress ja depressioon) laialt levinud ning inimeste heaolu vähenemise peamine põhjus, tuues kaasa töölt puudumise, vähenenud tootlikkuse ja kasvavad kulud tervishoiuteenustele. Rääkimata sellest, et depressioon ja stress suurendavad muude kulukate haiguste (diabeet, vähk, südameveresoonkonna haigused jne) esinemissagedust. (Pfeffer ja Williams, 2020 [13])
- 2019. aastal nimetas Maailma Terviseorganisatsioon töötajate läbipõlemise ametlikult haiguseks, märkides, et selle põhjuseks on krooniline töökohal tekkiv stress (Pfeffer ja Williams, 2020 [14]).
- Rahvatervise taristu ajakohastamine ja tervishoiusüsteemide ajakohastamine, sh telemeditsiini ja virtuaalse tervise laiem kasutamine, on valdkonnad, millele tuleks tulevikus tähelepanu pöörata (Singhal ja Sneader, 2021 [15]).
- Mikroorganismide kasutamine loob innovatsioonivõimalusi kõigis tööstusharudes ning pakub ettevõtetele võimalusi laia ringi terviseprobleemide (sh kroonilised haigused) lahendamiseks uute toodete ja teenustega. Aastased investeeringud mikrobioomiga tegelevatesse tervise ja heaolu iduettevõtetesse on alates 2010. aastast kasvanud 1600% ehk 863 mln dollarini. (EY, 2020 [16])
- Suurte kliiniliste andmemahtude, nagu isikustamata terviseandmete või patsientide poolt rakendustesse sisestatud andmete analüüsimine, võimaldab paremat diagnostikat, ravi ja meditsiini arendamist ning kulude kokkuhoidu (Suurandmed…, 2021 [17]).
- Areng geeni- ja biotehnoloogias muudab ravimite olemust ja pikendab inimeste eluiga (Eamets, 2018 [18]). Elu geneetiline ümberprogrammeerimine on muutunud käegakatsutavaks. Ees seisab sünteetilise bioloogia ajastu, mis tähendab, et bioloogias kasutatakse insenertehnilisi printsiipe (sh suurandmeid ja tehisintellekti), et täielikult ümber programmeerida rakkude käitumist ja anda neile uusi kasulikke funktsioone. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [19]; Maidla, 2017 [20]) Sünteetiline bioloogia (rakkude modelleerimiseks kasutatav DNA on sünteesitud inimese käe läbi) avab võrreldes senise geenitehnoloogiaga suuremad võimalused geenide muutmisel ja organismide disainimisel (Maidla, 2017 [21]).
- Sünteetilisel bioloogial on kaugeleulatuv mõju eri tööstusharudele, see muudab paradigmaatiliselt viise, kuidas me ravime haigusi, valmistame asju ja toitume (EY, 2020 [22]). Juba praegu on valdkonnas loodud kümneid ettevõtteid üle maailma (sh Soomes ja Lätis) (Maidla, 2017 [23]). Aastased erainvesteeringud sünteetilisse bioloogiasse jõudsid 2019. aastal 4,4 mld dollarini, kasvades 2010. aastast 310% (EY, 2020 [24]).
- DNA sünteesi hind on kukkunud ligi 300 korda, DNA järjestuse määramise hind odavnenud miljon korda (Maidla, 2017 [25]). Masinõpe võimaldab töödelda andmeid toodete või protsesside jaoks ideaalsete DNA-konfiguratsioonide tuvastamiseks. Esile kerkivad avaliku või erasektori biofondid, mis võimaldavad taskukohast, standardiseeritud, plug-and-play-tüüpi geneetilist disaini. (EY, 2020 [26])
Vaata lisaks megatrendi Väärtusmaailm teiseneb.
Loe lähemaltSulge
